Ambla Maarja kirik

Ambla Maarja kirik, Järvamaa vanim säilinud kirik. Koosnes umbes 1250. aastail Liivimaa Ordu rajatuna ühevõlvikulisest kooriruumist (nähtavasti dominiiklaste mõjul võlviti algul ainult koor) ja laiemast võlvimata pikihoonest, millel on läänes ning mõlemas külgseinas lihtne portaal. Läänefassaadil ja koori lõunaseinas on ümaraken. Arvatavasti 13. sajandi keskpaiku püstitati läänetorn ja pikihoone võlviti kolmelööviliseks kodakirikuks ning koori lõunaküljele ehitati võlvitud käärkamber. Kuplitaolised servjoonvõlvid, nn domikaalvõlvid, järgivad Vestfaali eeskuju.

Dekoor

Ümarate võlvisammaste romaanipärane kapiteelidekoor sarnaneb Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni väänlamotiiviliste reljeefidega. Käärkamber on ehitatud 13. sajandi lõppveerandil, põhjapoolne võlvitud eeskoda arvatavasti 14. sajandi alguses. Koori seintes on neli suurt isteorva, mis võisid kuuluda Amblas istungeid pidanud neljaliikmelisele meeskohtule. Säilinud on renessanssaltar (17. sajandi algus, Berent Geistmann), hilisrenessansskantsel ja osa pingistikku (17. sajandi algus, Adam Pampe). Oreli ehitamisega on kaotanud oma mõju lääneseinas domineerinud ümaraken. 

Välislingid

EE 12, 2003