Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Paide linnast (maakonnalinn) ning Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vallast. Türi linn on Türi valla sisene linn.

Loodus

Järvamaa lääneosa paikneb Kõrvemaal, kirdeosa Pandivere kõrgustikul ja kaguosa Kesk-Eesti lavamaal. Kõrvemaa on vahelduva pinnamoe, suurte metsade ja soodega ala (Epu-Kakerdi soostik). Iseloomulik on liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide mitmekesisus. Silmapaistvaimad neist on oosid (Jäneda ümbruses, Paunküla–Voose ja Matsimäe–Voose oosistik), mõhnad (Mägede, Taganurga ja Pärnamäe mõhnastik) ning otsamoreenid. Sealsetel valdavalt leede-liivmuldadel kasvab männimets, karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud. Lainjalt tasandikulise Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil tekkinud leostunud ja leetjatel liivsavimuldadel on Eesti ühed parimad põllumaad. Eriti häid muldi leidub Roosna-Alliku, Aravete, Käravete, Esna, Koigi ja Udeva ümbruses. Kohati kasvab tootlikke sinilillekuusikuid ja segametsasalusid. Järvamaa metsane kirdenurk ulatub Alutaguse madalikul paiknevasse Endla järve nõkku (Endla looduskaitseala).

Järvamaal leidub lubjakivi (Järva-Jaani ümbruses Karinul, Metslas ja Metstagusel), dolomiiti (Mündi ja Türi-Alliku murd), turvast (Kallisaare-Lubjaahju, Neeva-Prandi ja Prääma raba), kruusa, liiva (Mägede karjäär) ning savi; kirdeosas on kindlaks tehtud ka põlevkivi olemasolu.

Pandivere kõrgustiku äärealadel on suuri allikaid (Roosna-Allikul, Esnas, Prandis, Norra-Oostriku allikad). Järvi on vähe ja need on väikesed. Järvamaa on oluline veelahkmeala, sealt algavad Pärnu jõgi ja tema paljud lisajõed, maakonna kaguosa paikneb Põltsamaa, põhjaosa Jägala ja Pirita jõgikonna alal.

Kaitsealused alad hõlmavad kokku 54% Järvamaa pindalast. Kaitse all on 9 looduskaitseala, 11 maastikukaitseala, 32 parki ja puistut, 23 puud ja puude rühma, 24 rändrahnu ja 8 allikat. Järvamaal on 8 hoiuala: Jalgsema, Linnumängu, Määru, Preedi jõe, Pärnu jõe, Tudre, Türi-Karjaküla ja Võlingi oja hoiuala. Eesti esimese vabariigi ajal oli Järvamaal 27 looduskaitsealust objekti, kusjuures Looduskaitseregistri esimese sissekandena olid Rava tammed (12. mail 1936. aastal), Rava tammede kaitseks on praegu Rava maastikukaitseala.

• Järvamaa kaitsealade täielik loend

Kakerdaja raba

Türi voorestik

Pärnu jõgi

Majandus

Järvamaa majanduse arengut on soodustanud tema paiknemine riigi keskosas ja Eesti parimatel muldadel. Majanduse põhiharud on põllumajandus ja põllumajandussaaduste töötlemine, metsa- ja puidutööstus ning ehitusmaterjalide tootmine. 2009 andis Järvamaa 15% Eestis toodetud piimast, põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsuselt hõivatute üldarvust on Järvamaa Eestis esimesel kohal (2009. aastal 11,6%).

Imavere saeveski

Metsandus. Järvamaa metsafond moodustas 2002. aastal 114 042 hektarit, sellest 83 417,6 hektarit oli kantud maakatastrisse. Riigimetsas oli ülekaalus mänd (39,8% metsaalast), erametsas kuusk (33,6%) ja kask (31,4%). 2001. aastal oli männi keskmine vanus riigimetsas 72, erametsas 69 aastat, kuusel vastavalt 48 ja 68 ning kasel 46 ja 49 aastat. 2002. aastal tehti metsaraiet (koos noorendusraiega) kokku 375 315 ja hooldusraiet 116 963 hektaril, metsauuendustöid 396,7 hektaril. Praegu haldab Järvamaa riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Järvamaa metskond oma Rava, Väätsa, Türi ja Kabala metsandikuga. Metskonna keskus on Aravetel. Metskonna üldpindala on 62 005 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 78%. Järvamaa metskonnas on enam levinud samblasoo ja laanemetsade tüübirühma metsad. Levinud on ka palumetsad ja metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest valdab mänd, teisel kohal on kask. Järvamaa riigimetsamaa raiepindala oli 2009. aastal 2001 hektarit ja raiemaht 167 035 m³, erametsamaal oli raiepindala 3792 hektarit ja raiemaht 251 170 m³. Järvamaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 323 hektaril. Kõige enam istutati kuuske – 266 ha.

Jahindus. 2009. aastal kütiti 34 halljänest ja 4 valgejänest, 15 hunti, 1 ilves, 241 kobrast, 877 kährikut, 866 metskitse, 12 metsnugist, 1700 metssiga, 8 pruunkaru, 211 põtra, 446 rebast, 1 tuhkur ja 105 parti (võrdluseks 2003. aasta andmed: kütiti 53 halljänest, 4 valgejänest, 7 hunti, 7 ilvest, 161 kobrast, 237 kährikut, 275 metskitse, 53 metsnugist, 846 metssiga, 9 minki, 4 pruunkaru, 215 põtra, 266 rebast, 3 tuhkrut, 95 parti).

Eesti parimatel muldadel kasvavad suurimad saagid

Põllumajandus. Järvamaa maafondi oli 2009. aastal üle 250 000 hektari, sellest 79 762 hektarit moodustas haritav maa, millest omakorda 30 037 hektarit oli teravilja külvipinda. Ülekaalukalt suurim oli odra koristuspind (15 709 ha), järgnesid nisu (6573 ha), kaer (1012 ha) ja rukis (1085 ha). Rukki saagikuselt (2857 kg/ha) oli Järvamaa Eestis 2. kohal, rapsi ja rüpsi (koristuspind kokku 8316 hektarit) saagikuselt aga esikohal (1508 kg/ha). Ka kartuli (2010. aasta koristuspind 334 hektarit) hektarisaagilt (15 580 kg) kuulus Järvamaale 2. koht. Jagamatult on Järvamaa riigis esikohal nii veiste koguarvu (29 800) kui ka piimalehmade (14 100) arvu ning piima kogutoodangu (101 460 t) ja keskmise väljalüpsi poolest (5450 kg lehma kohta). Sigu oli 9 300, mune toodeti võrdlemisi vähe (173 000). Avamaaköögiviljast kasvatatakse peamiselt kurki (13 ha) ja kapsast (7 ha). Suuri puuviljaaiandusmajandeid ei ole.

Turism. 2009. aastal külastas Järvamaa vaatamisväärsusi kokku 107 940 inimest. Enim külastatavad olid A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel (23 208), Eesti Ringhäälingumuuseum ja Türi muuseum (5409), Järva-Jaani tuletõrjemuuseum (5195) ning Eesti Piimandusmuuseum (5158 külastajat). Ööbimiste arv majutuskohtades oli 18 427.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Järvamaa Muuseum. Paide vana apteegi sisustus

Haridus. Järvamaal on (2010) 22 päevast üldhariduskooli: 7 gümnaasiumi ja keskkooli, 12 põhikooli, 3 lasteaed-algkooli ja 1 toimetulekukool. Paides asub täiskasvanute keskkool. Erivajadustega lapsed õpivad Päinurme Internaatkoolis. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 3713. Maakonnas on 22 koolieelset lasteasutust. Töötab 2 muusika- ja huvikooli. Paides tegutseb suvel laste töö- ja puhkelaager. Tegutsevad Järvamaa Kutsehariduskeskus, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Paide õppekeskus ja Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

Kultuur. Järvamaal on 26 kultuuri- ja seltsimaja ning 32 raamatukogu (registreeritud lugejaid 13 000). Muuseume on 17, nendest 3 munitsipaal- ja 10 eramuuseumi ning 4 riiklikku muuseumi, maakonna muuseum on Järvamaa Muuseum.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 818 kultuurimälestist: 56 ajaloomälestist (sh A. H. Tammsaare sünnikoht Vargamäel, Reopalu kalmistu, Imavere vallas Jaan Jungi kodukoht), 238 arheoloogiamälestist (sh Jäneda Linnamägi, kultusekivid ja kivikalmed), 212 ehitismälestist (Paide ordulinnus, Järvamaa mõisahooned ja kirikud), 311 kunstimälestist (kirikutes asuvad kunstiesemed), 1 tehnikamälestis (auruvedur Türil) ja 1 muinsuskaitseala (Paide vanalinna muinsuskaitseala).

Jaak Mae omanimelist suusavõistlust avamas. Tema kõrval Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja Lembitu Kuuse (2007)

Sport. Sportliku tegevuse arendamisega Järvamaal tegeleb Järvamaa Spordiliit (asutatud 1992). Suurim spordiasutus on Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus. Spordiehitisi on umbes 145, neist 30 spordisaali, 8 ujulat, 7 lasketiiru ja 1 ratsaspordibaas. On asutatud 53 spordiklubi, kus harrastatakse 36 spordiala. 2000. aastast korraldatakse Albul Valgehobuse suusa- ja puhkekeskuses Albu suusasõitu Jaak Mae karikatele.

Tervishoid. Tegutseb 24 perearsti, AS Järvamaa Haigla (107 voodikohta) ja 9 apteeki. Kokku töötab raviasutustes 61 arsti ja 133 õendusala töötajat (2008). Koerus asub hooldekeskus, mis on mõeldud nii eakatele kui ka erivajadustega inimestele. Lastehoolekandeasutusi on 2: Järvamaa Lasteabikeskus ja Koeru Valla Perelastekodu.

Ajalugu

Paide ordulinnuse vallitorn

Leiurohked kivikalmed tõendavad, et Järvamaal oli maaviljelusasustus juba I aastatuhandel eKr. Teada on 2 linnamäge (Jäneda ja Merja). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes 3 kihelkonnast, nimeliselt on teada Loppegunde kihelkond (arvatavasti hilisema Järva-Jaani ja Ambla kihelkonna ala). 1218 alistus Järvamaa Riia piiskopile, 1220 langes taanlaste, 1227 Mõõgavendade Ordu ja 1238 Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265 ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus.

Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. 13. sajandi I poolel moodustati Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkond, sama sajandi II poolel Koeru kihelkond, enne 1427. aastat Järva-Madise kihelkond. Umbes 1560 liideti Järvamaaga seni Viljandi komtuurkonda kuulunud Türi kihelkond (muistse Alempoisi maakonna ala). 17.sajandi I poolel moodustati Anna ja Paide kihelkond. 1561 alistus Järvamaa Rootsile. Vene-Liivimaa sõjas sai maakond rängalt kannatada. Aastast 1584, kui moodustati Eestimaa kubermang, oli Järvamaa selle maakondi, maakonnalinn oli Paide.

Kirjandus

• Järvamaa. 1.–3. kd. Tallinn, 2007, 2009

Välislink

• Järva maakonna koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011