Andre, Leili

Leili Andre (õieti Leili Jõesaar, aastani 1949 Rimmel; 1. II 1922 Soosaare vald – 4. X 2007 Kolga-Jaani), luuletaja, lastekirjanik, pedagoog. 

Sündis Viljandimaal Soosaare vallas Mardi talu kingsepa tütrena. Õppis 1929–33 Soosaare ja 1933–35 Kolga-Jaani algkoolis, 1935–38 Põltsamaa progümnaasiumis ja 1939–43 Tartu Õpetajate Seminaris, seejärel kaugõppes 1948–51 Tartu Õpetajate Instituudis ja 1956–59 Tallinna Pedagoogilises Instituudis (eesti keele ja kirjanduse alal).

Töötas õpetajana Päinurme (1943–44) ja Lalsi (1944–45) koolis, Kolga-Jaani 7-klassilises koolis (1957–63), Rakvere I keskkoolis (1963–64), Väätsa 8-klassilises koolis 1964–73) ja Paide kaugõppekeskkooli Järva-Jaani konsultatsioonipunktis (1973–85). Aastatel 1945–57 oli Järtsaare mittetäiliku keskkooli direktor. Viimased eluaastad veetis Leili Andre lapsepõlvekodus Kolga-Jaanis.

Loomingust

Alustas luuletuste avaldamist ajakirjas Tuleviku Rajad 1940. Kuulus Tartu kirjandusrühmitusse Tuulisui. Teise maailmasõja aastail avaldasid tema värsse Ammukaar II, Eesti Sõna, Eesti Pildileht, Ajakiri Naisele ning pärast sõda Stockholmi ajakiri Kodukolle, mistõttu sattus Eestis põlu alla ja tema loomingut ei avaldatud. 1950. aastatel ilmus Andre luulet almanahhis Võitlev Sõna IV (1957) ja V (1958), hiljem ajakirjades ja rajoonilehtedes (Viljandi, Paide, Rakvere). Esimene luulekogu „Hõbedakirjaga kruus” ilmus 1979. 1980. aastatel avaldas lasteluulet ning tunde- ja looduslüürikat. 1997 ilmunud viimane luulekogu „Ma usun kevadet” sisaldas Andre hilisluulet. Ta on kaasautor Heljo Männi koostatud valimikus „Minu väike õunapuu” ning ta luuletusi on valitud lugemikesse ja viisistatud (Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Olev Sau, Edgar Arro, Raimond Lätte, Ester Mägi jt.

Luulekogud

  • Hõbedakirjaga kruus (1979)
  • Kes selle tamme istutas? (1982)
  • Päike õunas (1985)
  • Lumeliiliad (1989)
  • Ma usun kevadet (1997)

Kasutatud kirjandus

  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000

Välislink

Loodud 2013