ankrupoi (ingl anchor buoy, vn тамбуй, якорный буй), puidust või plastist ujuk, mida ankruga ühendab poiliin; tähistab ankru asukoht merepõhjas.

Algselt oli sellise poi üks eemärke hoiduda laevapõhja vigastamast omaenda ankruga. Nimelt jäi vanasti kasutatava admiraliteediankru teine laba merepõhjas terava hambana püsti. Tuul ja hoovused võisid laeva mõõna ajal kanda omaenda ankru peale ja vigastada laevakeret. Seepärast anti ankur ära poiga, et teada ankru asukohta.

Tänapäeval kasutatakse ankrupoid harva ja enamasti kahel eesmärgil: esiteks – ankruketi katkemisel või ankrust ja ketist teadlikul vabanemisel avariiolukorras on ankrut võimalik hiljem kergesti üles leida. Teiseks kasutavad väikelaevad ankrupoid triivi avastamiseks – kui tugeva tuulega jääb suund poile kaugele laeva pikitasandi suunast, võib oletada ankru triivimist. Samuti on poiliini abil võimalik kaasa aidata väikelaeva mingil põhjusel põhja takerdunud ankru kätte saamisele.

Mõnedes väikelaevade peatuskohtades on kasutusel püsiankrud laevade kinnitamiseks. Sellise püsiankru otsa külge on poiliiniga kinnitatud ankrupoi. Püüdnud veest välja ankrupoi, saab kätte püsiankru otsa, et selle külge kinnituda.

MerLe, 1996; muudetud 2012 (R. Raudsalu)