Antsülusjärv

Antsülusjärv umbes 9000 aastat tagasi

Antsülusjärv, Läänemere nõos Vara-Holotseenis preboreaalses ja boreaalses kliimastaadiumis umbes 9300–8000 ¹⁴C-aastat tagasi olnud jääajajärgne mageveeline suurjärv. Soojas ja kuivas kliimas kasvas rannikualal männikuid ja sarapikke. Nimetatud jõe nappteo (Ancylus fluviatilis) järgi. Kujunes Joldiamere ookeanist eraldumise tagajärjel, mille tõttu järve veetase kiiresti tõusis (veetase oli ookeani omast 12–13 m kõrgemal). Alguses toimus väljavool Kesk-Rootsis paikneva Svea jõe kaudu, hiljem katkes hoopiski. Nappteo kodasid on näiteks tolleaegsetes meresetetes Ida-Rootsi ja Eesti rannikul. Vesi kujundas Lääne- ja Põhja-Eestis hästi jälgitava rannamoodustiste vööndi, mille kõrgus on umbes 5–45 m ü.m. Hiiumaal Kõpu poolsaarel on kindlaks tehtud kõige kõrgemad rannamoodustised, mis on tekkinud Antsülusjärve ajal vee pealetungi faasis umbes 9200–9000 ¹⁴C-aastat tagasi. Lisaks pealetungifaasile (A I) eristatakse nelja taandumisfaasi (A II–V).

Mõned autorid käsitlevad Joldiamere ja Antsülusjärve vahel üleminekujärku Ehheneismerd (umbes 9300–8500 aastat tagasi), millele on nimetus antud vastavates setetes leiduva riimveelise ränivetika Campylodiscus echeneis järgi.

Läänemere veetaseme muutused Kõpu poolsaarel hilisjääajal ja jääajajärgsel ajal

Mere taandumine Eesti alalt