Aren, Peet

Peet Aren (29. VI 1889 Odiste külaVõisiku vald – 26. I 1970 New York), maali- ja teatrikunstnik ning graafik. Vanemad renditalunikud. Oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutajaid, kunstiühingu Pallas ja Rakenduskunstnike Ühingu liige.

Aastani 1905 õppis Tartu õpetajate seminaris ja 1908–13 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1914–15 täiendas end Euroopa kunstikeskustes (Viinis, Münchenis) ning oli Saksamaal sõjavangis, 1916–18 elas Narvas, aastast 1919 töötas asutatavas Vabadussõja Muuseumis. 1920–25 oli õppejõud Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1921–26 ühtlasi Draamastuudio teatrikoolis, 1926–30 õpetas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maali ja graafikat. 1920. aastail tegi teatritele (Draamastuudio TeaterEstonia) lavakujundusi. Aren on Draamastuudio Teatri (Eesti Draamateatri) embleemi ja rinnamärgi kujunduse autor. Ta on viljelnud olustiku- ja portreemaali, loonud 1930. aastail sisekujundusi (sh Tallinna ja Tartu kohvikuile) ning kavandanud ehispannoosid, tegeles ka raamatukujundusega ning vaba- ja tarbegraafikaga, 1930. aastail töötas peamiselt graafikuna. 1944 põgenes Saksamaale, 1949. aastast elas New Yorgis. Esinenud näitustel alates 1913. aastast.

Lavakujundusi

Draamastuudio Teatri (Eesti Draamateatri) embleem 1924, autor Peet Aren.

  • Brusti Igavene inimene (1921 Hommikteatris)
  • Shaw’ Androkles ja lõvi (1922 Estonias)
  • Fulda Eesli vari (1922 Estonias)
  • Dickensi Kilk koldel (1922 Draamastuudios)
  • Strindbergi Tontide sonaat (1923 Draamastuudios)
  • Rolland’i Danton (1923 Estonias)
  • Sophoklese ja Hofmannsthali Elektra (1923 Estonias)
  • Molière’i Ihnus (1923 Estonias)
  • Raudsepa Sinimandria (1927 Vanemuises, kostüümid)

Kirjandus

  • J. Pert. Peet Aren. – Olion 1933, 4
  • Peet Aren kõneleb oma õppeajast (intervjueerinud L. Künnapas). – Romaan 1934, 17
  • Alfred Waga. Peet Aren 75-aastane – Vaba Eesti Sõna, 18. juuli 1964
  • [Nekroloog]. – Kodumaa, 18. veebruar 1970
  • F. Matt. Eesti teatri lavapilt. Tallinn, 1969
  • I. Volkov. Peet Aren teatris. – Teater. Muusika. Kino 1983, 5
  • T. Tammets. Peet Aren stsenograafias. – Kunst 1989, 2
  • E. Nõmberg. Peet Areni tähtpäevaks. – Sirp ja Vasar, 16. juuni 1989
  • M. Levin. Juugendstiil. – Eesti kunsti ajalugu. 5, 1900-1940. Tallinn, 2010

Välislinke

  • Peet Aren Eesti Kunstimuuseumi digikogus
  • Peet Aren Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kavandialbumis

EKABL, 1996 (H. Jõgi); ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016