Narva üldandmed
Elanike arv (2010)	65 881
Pindala (2011)	84,54 km2
Linna õigused	1345
Linnapea	Eduard East
Maakond	Ida-Virumaa

Narva, linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe läänekaldal (14 km suudmest) Venemaa piiril. Kaugus Tallinnast 212, Peterburist 150 ja Ida-Viru maakonna keskusest Jõhvist 50 kilomeetrit. Asub Viru lavamaal.

Kindluslinna ning sadama- ja tekstiilitööstuslinnana arenenud Narvast sai pärast Teist maailmasõda Eesti energeetikakeskus, mis varustas elektrienergiaga Baltimaid ja Loode-Venemaad.

Narvas on linnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, piirivalvekordon, maantee- ja raudteepiiripunkt, päästekomando.

Rahvastik

Narva elanikkond vahetus Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda täielikult. 1944 oli Narva 6 kuud rindelinn, selle aja jooksul lahkusid kõik linna elanikud. Pärast sõda õhiti pommitamise ja suurtükitule tagajärjel kannatada saanud elamukvartalid, et takistada tagasipöördumist. Praeguse Narva elanikkonna moodustavad peamiselt sõjajärgsetel aastatel Eestiga piirnevatest Venemaa oblastitest sisserännanud ja nende järeltulijad. 1960. aastateni oli Narva eelkõige tekstiilitööstuslinn, rahvastikus oli suur naiste ülekaal. Soolise tasakaalu aitas saavutada Balti ja Eesti soojuselektrijaama, sõjatööstustehase Baltijets jmt ettevõtte ehitamine. Narva elanike arv kasvas Teise maailmasõja järgsel ajal pidevalt kuni aastani 1992. Erinevalt teistest Kirde-Eesti linnadest on Narva homogeense rahvastikuga linn, kus ülekaalus on venelased (2000. aastal 85,5%). 1990. aastatel püüdis riik igati soodustada eestlaste rännet sellesse piirkonda, kuid nende osatähtsus oluliselt ei suurenenud (1989. aastal oli eestlasi 4,0% ja 2000. aastal 4,9%; ukrainlasi oli 2000. aastal 2,6%, valgevenelasi 2,2% ja soomlasi 1,0%). Narva elanike arvu vähenemist on mõjutanud samad tegurid, mis on iseloomulikud teistelegi Kirde-Eesti linnadele: negatiivne loomulik iive, Eesti-sisene ränne ja lagunenud suurettevõtete töötajate naasmine kodukanti, mõnevõrra ka väljaränne lääneriikidesse. Väljarännet on põhjustanud peamiselt majanduslikud tegurid (majanduse ümberstruktureerimine), aga ka ainult vene keelt kõnelevate inimeste suuremad raskused uue ühiskonnakorraldusega kohanemisel. Narva linnavalitsuse andmetel oli 2001. aastal Eesti kodakondsus vaid kolmandikul linnaelanikest, põhiosa rahvastikust olid määratlemata kodakondsusega inimesed või Venemaa kodanikud. Eesti keskmisest suurem töötus ei põhjusta Narvas Eesti keskmisest oluliselt madalamat elatustaset, sest lihtsustatud piiriületuskord võimaldab narvalastel tegelda piirikaubandusega ning teenida naaberriikide kaupade ja teenuste hinna erinevuselt. Narva elanikkond vananeb nagu kogu Eesti rahvastikki.

Majandus ja transport

Nõukogude aja alguses kasvas Narva aeglasemalt kui Kohtla-Järve. Narvas arendati eelkõige tekstiilitööstust. 1980. aastate lõpus oli enam kui 10 000 töötajaga Kreenholmi Manufaktuur piirkonna ja kogu Eesti suurimaid ettevõtteid. Põlevkivienergeetika (Balti ja Eesti soojuselektrijaam), masinatööstuse (Baltijets, Eesti Energoremont), ehitusmaterjalitööstuse (Narva Ehitusmaterjalide Kombinaat, Narva Raudbetoontoodete Tehas) jt tööstusharude areng 1960.–80. aastatel suurendas Narva elanikkonda ja parandas hõivestruktuuri.

Tüüpilise tööstuslinnana kannatas Narva teeninduse mahajäämuse tõttu. 1990. aastatel toimunud suurettevõtete erastamine ja ümberstruktureerimine ning pankrotistumine põhjustas töökohtade arvu vähenemist ja tööhõive langust. 1989. aastal töötas 57%, 2000. aastal ainult 38% linna elanikest. Järgneva kümne aasta jooksul muutus Narva majandusstruktuur suuresti. Vähenes töötlevas tööstuses, energeetikas, ehituses jt tootvates majandusharudes rakendatud inimeste arv, kasvas kaubanduses ning suhteliselt ka teistes teenindavates harudes rakendatute hulk. 

Narva Kreenholmi manufaktuuri hooned 2011

Suur osa Narva elanikest leidis rakenduse tekstiilitööstuses: Rootsi kapitalile kuuluvas Kreenholmi Valduse AS-is töötas umbes 4500 inimest; 30. novembril 2010 kuulutati välja ettevõtte pankrot. Oma tähtsuse on säilitanud energeetika. Paljud narvalased töötavad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-ile kuuluvas Balti ja Eesti elektrijaamas. Kolmas suur tööandja on Narva Linnavalitsus, märkimisväärne arv töökohti on ka riigiasutustes.1990. aastate suurimate tööandjate hulka kuulunud ettevõtetest on oma koha säilitanud ainult elektrijaamad, Baltijets (nüüd Cargotec Estonia AS, toodab laadimisseadmeid) ja Narva Mööblivabrik (nüüd AS Narova PRO). Seoses elektrijaamade ehitamisega tekkinud tugeva ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse (betoontooted, põlevkivituhka sisaldavate nn Narva, hiljem Silbeti plokkide tootmine lõpetati 2010. aastal) tähtsus on nüüdseks vähenenud.

Narva-1 piiripunkt

Narva on Tallinna järel Eesti tähtsaim transiidikeskus, teda läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja maantee ning Riia–Valga–Tartu–Jõhvi–Peterburi maantee; Tallinna–Peterburi maantee on kavas viia linnast välja (möödasõiduteena Riigiküla kaudu). Narva-1 piiripunkt (maanteel; teine on Narva raudtee piiripunkt) on Eesti koormatuimaid. Tihe liiklus seob Narvat naaberlinna Narva-Jõesuu ning Eesti elektrijaamaga. Narva jõel asub kesklinna piirkonnas jahisadam, veehoidlal on Kulgu paadisadam.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tartu Ülikooli Narva kolledži ehitus 2011

Haridus. Narvas on 23 lasteaeda (2010. aastal kokku 3100 last), 1 põhikool (2009/10. õa 231 õpilast), 10 keskkooli ja gümnaasiumi (kokku 3230 õpilast), sh ainus erakool Narva Õigeusu Humanitaarkool (86 õpilast) ja eesti õppekeelega Narva Eesti Gümnaasium (236 õpilast) ning õhtukool. Narva suurim õppeasutus on 4 kutsekooli ühendamisel tekkinud Narva Kutseõppekeskus (2010. aastal 1470 õpilast). Rakenduskõrgharidust saab omandada Tartu Ülikooli Narva kolledžis (2010. aastal 691 üliõpilast) ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Narva õppekeskuses. Huviharidust annavad Narva muusika-, kunsti- ja koorikool ning Narva Kreenholmi Muusikakool, laste vaba aega sisustavad Narva Laste Loomemaja, Narva Noortekeskus ja Narva Noorte Meremeeste Klubi. Töötavad keskraamatukogu ja selle filiaal ning Kreenholmi raamatukogu.

Narva karskusseltsi Võitleja hoones (ehitatud 1908, arhitekt N. Opatski) hakkas 1928. aastal tegutsema Narva Teater, 1965 ehitati sellele kohale tüüpprojekti järgi kultuurimaja.

Narva linnuses asub muuseum.

Kontsert osaliselt restaureeritud Narva Aleksandri kirikus (2011)

Kultuur. Kultuurimajas Rugodiv tegutseb 16 huviringi (osalejaid 550). Linna kultuurielus on olulisel kohal Narva linnuses asuv Narva Muuseum ning Kunstigalerii, tegutsevad Narva Linna Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused on aastast 1995 toimuv Rahvusvaheline Jevgeni Mravinski nimeline muusikafestival ja aastast 1997 korraldatav rahvusvaheline noorte pianistide võistlus, millel esitatakse Fryderyk Chopini loomingut. Linnas on 2 spordikooli (Energia ja Paemurru spordikool), 64 spordiklubi ja 15 spordirajatist. Narvas registreeritud ühingud ja seltsid jagunevad kolme rühma: rahvuskultuuriseltsid (16), sotsiaal- ja humanitaarprobleemidega tegelevad mittetulundusühingud (Narva Ametiühingu Keskus, Tšornobõli Aatomielektrijaama Avarii Likvideerijate Liit, üksikemade selts jt) ning selgelt poliitiliste taotlustega ühingud ja liidud (Narva Vene Kaasmaalaste Ühing, Narva Venemaa Kodanike Liit jmt).

Tervishoid. Meditsiiniteenust pakuvad SA Narva Haigla (üle 400 voodikoha), 5 perearstikeskust ja 10 füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat perearsti (kokku 42 perearsti), Narva linnale kuuluv hambapolikliinik ja erahambaraviasutused. Sotsiaalhoolekannet korraldab Narva Linna Sotsiaalhoolekandekeskus. 2010. aastal oli kodutute öömajas 80, lastekodus 31, rehabilitatsioonikeskuses 54, laste varjupaigas 30, kriisiabikeskuses 15 ja puuetega laste päevakodus 18 kohta.

Usuelu. Kalmistud (sh 16 surnuaiast koosnev Aleksandri kalmistu) asuvad linna põhjaosas (Siivertsi linnaosas ja Sutthoffi pargi alal). Maetakse ka Vaivara vallas paiknevatele Riigiküla ja Sininõmme kalmistule. Narvas tegutseb hulk (16) kirikuid ja kogudusi, sh Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Narva Jumalaema Narva Ikooni ja Püha Kroonlinna Ioani kirik (mõlemad Moskva patriarhaadi alluvuses), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Narva Kogudus, Narva Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus ning Rooma-Katoliku Kiriku Püha Antoniuse Kogudus Narvas.

Linnaehitus

Narva kaartskeem (2003)

Narva keskust (linnus ja vanalinn) piirab põhjast Narva eeslinn (omaaegne agul), läänest Peetri eeslinn ja lõunast Joaorg (Juhkental). Peetri eeslinnast läänes paikneb Kadastiku ja edelas Paemurru linnaosa. Raudteest lõunas on Kreenholmi tööstuslinnaosa (hõlmab ka Kreenholmi ja Kuningasaare). Uuemad elurajoonid on kesklinnast loodes asuv Soldino ja edelas paiknev Joala. Linna piiridesse jäävad ka endine Siivertsi küla (nüüd samanimeline linnaosa) ja endine Vepsküla, mis asuvad linnast põhjas, ning lõunas paiknevad endine Kulgu küla (praegu samanimeline linnaosa) ja suur osa Kõrgesoost. Linna edelaosas Narva veehoidla ääres asub Balti soojuselektrijaam. Lahustükkidena kuuluvad Narva koosseisu Narva-Jõesuu piiril paiknev Kudruküla (peamiselt narvalaste aianduspiirkond) ning Narvast idas asuv Olgina, kus on kokku umbes 10 000 suvilat ja aiamaja. Aastani 1990 kuulus Narva halduskonda Narva-Jõesuu alev. Varasema üldplaani järgi eristati Narvas 25 mikrorajooni (mitteametlikult kasutatakse seda jaotust tänini). Kehtiva linna üldplaneeringu järgi on Narvas 15 linnaosa, peale juba nimetatute Sutthoffi (vanalinnast põhjas), Pähklimäe ja Kalevi (loodes), Kerese (edelas), Veekulgu (Kulgust lõunas) ning Elektrijaama linnaosa (Kulgust läänes).

Narva maakasutus on tavapärasest erinev. Kolmandiku linna maast hõlmavad veekogud (2946 ha): Narva jõgi, Narva veehoidla ja kaks veega täitunud endist kivimurdu (Kadastiku karjäärid). Pisut väiksema osa moodustab tööstusettevõtete ja elektrijaama maa (2379 ha, sh 1338 ha elektrijaamade tuhavälju). Umbes viiendiku territooriumist moodustavad metsad (1143 ha) ja aiandusühistute maa (679 ha). Parkide jm haljasalade all on 23 hektarit. Umbes 70% tänavavõrgust moodustavad puiesteed. Tähtsaimad puhkealad on vanalinna bastionide vöönd (sh looduskaitsealune Pimeaed; 2,4 ha), Gerassimovi ja Energeetiku park, Maleaed ning Joala, Kadastiku ja Pähklimäe puhkeala. Hoonestatud ala pindala on 409 hektarit. Põhiosa elamutest on paljukorterilised (neis asub 98% eluruumidest, ⅔ on ehitatud 1960.–70. aastatel). Linna territooriumil asub Narva jõe kanjoni maastikukaitseala ja osa Narva jõe alamjooksu hoiualast. Linna ilmestab ka Tallinna maanteest põhjas paiknev klindiastang. Kuigi 1950. aastatel võeti uute hoonete rajamisel aluseks vana korrapärane planeering (tänavavõrk), kujundavad Narva üldmulje vabaplaneeringuga asumid (mikrorajoonid) ja tüüphoonestus. Linnaruumis eristub selgelt ida–lääne-sihiline telg: selle idaosas on madalam, vanalinna piirkond ja linna läänepiiril Rahu tänava piirkonnas kõrgemad hooned. Põhja–lõuna-sihiline telg (põhjas elu- ja lõunas tootmispiirkonnad) määrab linlaste igapäevase liikumissuuna.

Kirjandus

• A. Süvalep. Narva ajalugu, 1. osa. Narva, 1936
• Э. Эфендиев. Нарва. Таллинн, 1990
• D. G. Erpenbeck, R. Seeberg-Elverfeldt. Narva, 1581–1721. Dortmund, 1993

Välislingid

• Narva linna kodulehekülg
• Narva internetiportaalis eestigiid.ee

XX sajandi kroonika, I osa, 2002; EE 12, 2003; XX sajandi kroonika, II osa, 2004; muudetud 2011