Raudsepp, Hugo

Hugo Raudsepp (Hugo Viktor Paul, pseudonüüm Milli Mallikas; 10. VII 1883 Vaimastvere mõis, Laiuse kihelkond – 15. IX 1952 Ozerstroi Novotšunka vangla, Irkutski oblast), näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik, Ernst Raudsepa vend. Isa mõisa aednik ja viinameister.

Õppis 1891–93 Raaduvere vallakoolis, 1893–97 Laiuse kihelkonnakoolis ja 1897–1900 Tartu linnakoolis. 1901–06 poesell Rakkes A. Kalmu kaupluses, elas Emumäe külas.

Töötas 1907–08 ajalehe Sõna (Valgas), 1908–22 Postimees (Pärnus) ja 1914–17 Sakala (Viljandis) toimetajana, 1911–14 Tallinnas Päevalehe kriitiku ja följetonistina ning 1920–24 Vaba Maa kriitikuna, oli 1917 Viljandi linnanõunik ja aselinnapea ning Ajutise Maanõukogu liige (Tallinna linnavolikogu poolt, abisekretär), 1919–20 Asutava Kogu liige. 1924–25 tuberkuloosihaige Taagepera sanatooriumis. Aastast 1925 vabakutseline kirjanik. Elas 1925–36 Elvas, 1936–41 Tartus, 1941–44 Elvas ja pärast Teist maailmasõda Tallinnas. Arreteeriti 1951 poliitliste süüdistuste alusel, suri vangilaagris, haud teadmata.

Looming

Mälestuskivi Rakkes avati 7. VIII 1983

Oli 1920.–30. aastail Eesti silmapaistvaim näitekirjanik, loonud umbes 30 näidendit. 

Avaldanud ka kümme proosaraamatut (Vested I 1921, II 1924; novellikogud, kaks romaani, mälestuste raamatu „Minu esimesed kodud”, 1947, kus kirjeldab ka oma lapsepõlveaastaid Rakkes ja Emumäel) ja kirjanduskäsitlusi („Euroopa uuemast kirjandusest” 1921, „Ekspressionism” 1922, „Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses” 1923, monograafia „Mait Metsanurk ja tema aeg” 1929).

Oli viljakas följetonist, teatri- ja kirjanduskriitik. Tutvustas ja arvustas 1911–14 ja 1917–23 peaaegu kõiki Tallinnas etendunud sõnalavastusi. Oli eesti teatriajaloo uurimise alustajaid, tutvustas maailma teatriajalugu.

Sarjas Eesti mõttelugu ilmus 2013 Raudsepa artiklite kogumik „Nüüd ma tahan mõõka tõsta”.

Mälestussammas Elvas (A. Ennet 1989), mälestuskivi Rakkes (1983).

Kujutanud groteskseis olustikukomöödiais kõiki ühiskonnakihte ning seostanud vaimukalt päevaprobleeme ja üldinimlikke nõrkusi. Vaadelnud komöödiais „Demobiliseeritud perekonnaisa”, „Ameerika Kristus”, „Kikerpilli linnapead”, „Põrunud aru õnnistus”, „Salongis ja kongis”, „Roosad prillid” ja „Mees, kelle käes on trumbid” linnaühiskonda. Käsitlenud piibliainelistes draamades „Kohtumõistja Simson” ja „Siinai tähistel” ning fantastilises komöödias „Sinimandria” oma ajaga seonduvaid eetilis-filosoofilisi küsimusi. Raudsepa karakteriloomingu tippu kuuluvad külakomöödiad „Mikumärdi” ja „Vedelvorst”; külaeluteemalised on ka mõistulood „Vaheliku vapustused” ja „Tagatipu Tiisenoosen”. Näidendid „Lipud tormis” ja „Mustahamba” on Vabadussõja-ainelised. Raudsepa hiliskomöödiad („Rotid” jt) ei küüni varasemate tasemeni. Tema komöödiad on olnud menukad ka Soome ja Läti laval.

Töid

näidendid:

  • Demobiliseeritud perekonnaisa (1923)
  • Ameerika Kristus (1926, 21974)
  • Kikerpilli linnapead (1926)
  • Kohtumõistja Simson (1927)
  • Sinimandria (1927, 21983)
  • Siinai tähistel (1928)
  • Püha Miikaeli selja taga (1928)
  • Mikumärdi (1929, 21974)
  • Põrunud aru õnnistus (1931, 21974)
  • Vedelvorst (1932, 21974)
  • Salongis ja kongis (1933)
  • Roosad prillid (1934, 21974)
  • Isand Maikello sisustab oma raamatukappi (1934)
  • Lipud tormis (1937)
  • Mees, kelle käes on trumbid (1938)
  • Roheline Tarabella (1938)
  • Mustahamba (1939)
  • Kompromiss (1940)
  • Teine isa (1942)
  • Vaheliku vapustused (1943, 22003)
  • Rotid (1946)
  • Tagatipu Tiisenoosen (1946)
  • Tillereinu peremehed (1948, 21974)
  • Lasteaed (1949)
  • Küpsuseksam (1949)
  • Valitud näidendid. Koostanud ja järelsõna: Ants Järv (1974)

novellikogud:

  • Sidemed ja sõlmed (1919)
  • Kirju rida (1920)
  • Ristteed (1926)
  • Jumala veskid (1936)
  • Kivisse raiutud (1942)
  • Jumala veskid. Koostanud L. Tavel. (2003; läbilõige Raudsepa novellistikast)

romaanid:

  • Imbi (1920)
  • Viimne eurooplane (1941, 21983)

Kirjandus

  • A. Anni.  Raudsepast kui mõtlejast. – Looming, 1933, nr 5, lk 567–572
  • M. Sillaots. Hugo Raudsepp. – Looming 1936, nr 4, lk 455–461, nr 5, lk 566–573 ja nr 6, lk 670–677
  • L. Tavel. „Mikumärdist” „Roosade prillideni”. Hugo Raudsepa loomingu kõrgperiood. – Looming 1983, nr 7, lk 976–986
  • H. Peep. Hugo Raudsepa koomiline meel. – Looming 1983, nr 8, lk 1127–35
  • L. Tavel. Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates. – Keel ja Kirjandus 1984, nr 10, lk 594–602
  • L. Tavel. Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905–1924. – kogumikus „Kirjanduse tõe poole”, Tallinn 1988, lk 60–72

Välislink

EE 14, 2000; ETBL, 2000; muudetud 2013