Arhangelski, Vladimir

Vladimir Arhangelski (9. IV 1975 Tallinn), tantsija, tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu liige. Vend Anatoli Arhangelski.

Õppis 1985–91 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1994 Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. Oli 1994–99 Peterburi Maria Teatri, 1999–2008 Estonia ja 2008–12 Ungari Rahvusooperi balletisolist. Osalenud aastast 1996 külalissolistina Estonia balletilavastustes. Pikaajaliseks lavapartneriks on olnud Marina Tširkova. Juhib koos Aleszja Popovaga Ungaris, Budapestis tantsustuudiot. Esinenud paljudes välisriikides.

Eesti teatri aastaauhind 2000 (balletipaarile, koos M. Tširkovaga). Ungari teeneline kunstnik. 

Osi Estonias

  • Daphnis (Raveli Daphnis ja Chloë, 1996)
  • Prints Désiré (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997)
  • Romeo (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1998 ja 2003)
  • Ruprecht, aadlik (Murdmaa Tuleingel, Skrjabini muusikale, 1998)
  • Phoebus de Châteaupers, ohvitser (Pugni Esmeralda, 1999)
  • Vronski (Štšedrini Anna Karenina, 2000)
  • Pähklipureja-Prints (Tšaikovski Pähklipureja, 2000)
  • Peigmees (Murdmaa ja Kallósi Pulmareis, 2001)
  • Tantsija (Mobile Nova: II osa Juhtub, Liszti muusikale, 2001, ka koreograafia ja kujundus)
  • Krahv Albert (Adami Giselle, 1991, taaslavastus 2002, osalenud aastast 2002)
  • Coppelius (Delibes´i Coppélia, 2002)
  • Enea Lomurno, Cassandra peigmees (Cannito Cassandra, Schiavoni muusikale, 2002).
  • Prints Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 2002)
  • Õpetaja (Vàmose Shannon Rose, Sibeliuse muusikale, 2005)
  • Armand Duval (Härmi Kameeliadaam, Liszti muusikale, 2006)
  • Basilio, Quiteria armastatu (Minkuse Don Quijote, 2007)
  • Prints ja Jahimees (Harangozó Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi, Kocsáki muusikale, 2008).

Kirjandus

  • H. Vaus-Tamm. Peterburi balletipaar tuli Eestisse. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 1999
  • I. Serman. Ballett „Esmeralda” elustab muinasjutu. – Õhtuleht, 16. aprill 1999
  • T. Kaugema. Estonia ennistas „Esmeralda”. – Postimees, 9. aprill 1999
  • T. Tuumalu. Peterburi balletipaar trotsib Barõshnikovi tõbe. – Postimees, 20. aprill 2000
  • T. Tuumalu. Nukk, kes tahtis saada inimeseks: [Coppélia]. – Postimees, 11. märts 2002
  • K. Garancis. Ballett kui graafiline leht: [Coppélia]. – Eesti Päevaleht, 12. märts 2002
  • A. Herkül. Rahvusballeti taassünd: [Coppélia]. – Sirp, 22. märts 2002
  • A. Põldmäe. „Peegeldustes” peegeldub eesti lavamuusika hetkeseis. – Muusika 2002, 3
  • A. Herkül. Cassandra mäss kaine mõistuse vastu. – Eesti Päevaleht, 14. mai 2002
  • H. Einasto. Hüüdja hääl: [Cassandra]. – Sirp, 24. mai 2002
  • K. Käsper. Kaks süütut armastajat kurja tähe all: [Romeo ja Julia]. – Postimees, 10. november 2002
  • T. Tuumalu. Illusioon nagu luikede järv. – Postimees, 2. detsember 2002
  • H. Einasto. Naine – stereotüüpne mõistatus: „Coppélia” ja „Cassandra” Rahvusooperis „Estonia” soouurimuslikust vaatenurgast. – Teater. Muusika. Kino 2002, 12
  • H. Einasto. Suurte soovunelmate surmavalss. „Luikede järv” Rahvusooperis „Estonia” ja Von Krahli Teatris. – Teater. Muusika. Kino 2003, 5.
  • A. Ruusmaa, H. Vaus-Tamm. „Romeo ja Julia” kui lüüriline muinasjutt. – Sirp, 14. november 2003
  • H. Einasto. Kurbade kangelaste kannatused tantsus: [Kameeliadaam]. – Postimees, 7. veebruar 2006
  • H. Einasto. Suur lehvikutega tantsupidu: [Don Quijote]. – Postimees, 11. oktoober 2007
  • H. Einasto. Lumivalgeke koos tulevärgiga. – Postimees, 4. veebruar 2008
  • Ka Arhangelski põikab korraks koju. – Postimees, 11. märts 2010.

Välislinke

ETBL, 2016 (E. Värk)