Murdmaa, Mai

Mai Murdmaa (Mai‑Ester; 31. III 1938 Tallinn), ballettmeister, baleriin. Eesti Teatriliidu (1957), Eesti Balletiliidu ja Eesti Lavastajate Liidu liige (1993). Isa rakenduskunstnik, ema ajakirjanik. Vennad Allan Murdmaa ja Ivar Murdmaa. Olnud abielus pianist Valdis Jancisega, pojad helilooja ja muusik Rainer Jancis ning Kaspar Jancis.

Lõpetas 1956  Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (erialaõppejõud Liia Leetmaa) ja Tallinna 21. Keskkooli, õppis 1959–60 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, lõpetas 1964 Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) ballettmeistri erialal (juhendaja Rostislav Zahharov), täiendanud end lühiajaliselt Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Rootsis.

Olnud 1956–60 Estonia tantsija, 1964–73 ballettmeister ja 1974–2002 peaballettmeister, aastast 2002 vabakutseline. Lavastanud ka Vanemuises jt Eesti teatrites ning välismaal (USA‑s, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Ukrainas jm), Tallinnfilmis („Ooperiball”, 1974, koos Virve Aruojaga), Eesti Telefilmis („Medeia”, „Tantsib Tamara Soone”, 1980) ja Soome televisioonis („Toonela luik”, „Lemminkäinen ja Saarepiiga”, 1973), seadnud tantse muusikalidele (Loewe´ „Minu veetlev leedi”, 1964 jne) ja ooperitele (Richard Straussi „Salome”, 1973; Mussorgski „Hovanštšina”, 1987 jne). Kirjutanud eesti heliloojate ballettide stsenaariume, andnud meistriklasse.

Temast on tehtud dokumentaalfilm „Ballettmeister”(2014, Umberto Productions). Avaldanud koostöös Heili Einastoga isikuraamatu „Teekond tantsus” (2018).

Tunnustusi

Koreograaf Mai Murdmaa ja Joanna osatäitja Juta Lehiste. Tambergi „Joanna tentata“. (Estonia, 1971)

  • Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1972)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1981)
  • Balleti aastapreemia 1986 
  • Eesti Teatriliidu balletiauhind 1992
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1993
  • Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk 2001
  • Riiklik elutöö preemia 2011.

Lavastusi

  • Tambergi Ballett-sümfoonia (1963) ning Poiss ja liblikas (1964 ja 1970)
  • de Falla Suur võlur – armastus (1964, 1983 ja 1996, Odessa ooperi‑ ja balletiteatris 1980)
  • Prokofjevi Tuhkatriinu (1965 ja 1995)
  • Barberi Medeia (1966)
  • Raveli Daphnis ja Chloë (1966, 1972 ja 1996, NSV Liidu Riiklikus Koreograafiaansamblis Noor ballett 1969, Kirovi‑nimelises Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Ungaris Pécsi Balletis 1976, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979)
  • Delibes’i Coppélia (1967)
  • Bartóki Võlumandariin (1968 ja 1989, Leningradi Balletiansamblis 1977)
  • Gershwini Ameeriklane Pariisis (1968)
  • Barokk-variatsioonid, Haydni muusika (1968 ja 1992)
  • Tšaikovski Uinuv kaunitar (1969, koos Niina Ulanovaga)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1971, 1977, 1998, Ballet Internationale, Indianapolis 2002)
  • Tambergi Joanna tentata (1971 ja 1979, ka stsenarist)
  • Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat (1972, koos teiste koreograafidega)
  • Tormise Luigelend (1972, ka libreto autor)
  • Kompositsioonid, Bachi muusika (1973)
  • Labürint, Pärdi muusika (1973)
  • Prokofjevi Kadunud poeg (1973, Kirovi‑nim. Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Pécsi Balletis 1976, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1979, Almatõ ansamblis Noor Ballett 1980, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
  • Beethoveni Prometheus (1976)
  • Aastaajad, Vivaldi muusika (1976)
  • Vormide sünd, Bachi, Vivaldi, Tolari jt muusika (1976 Pécsi Balletis)
  • Varjundid, Chopini muusika (1977, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979, New Yorgi City Hall’is 1980)
  • Kirgastumine, Pärdi muusika (1977 ja 1989, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1976)
  • Sumera Anselmi lugu (1978, ka libreto autor)
  • Stravinski Orpheus (1979)
  • Tormise Eesti ballaadid (1980, ka libreto autor)
  • Stravinski Tulilind (1982)
  • Naine, Berio muusika (1983 ja 1986, New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992)
  • Tambergi Lend (1983)
  • Meditatsioon, Villa‑Lobose muusika (1984)
  • Kirgastumine: Maa hingus, Villa‑Lobose muusika; Hüvastijätt, Mahleri muusika; Naine, Berio muusika; Peegeldused, Grünbergi muusika (1985 Vanemuises)
  • Lazarevi Meister ja Margarita (1985, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1986)
  • Hüvastijätt, Mahleri muusika (1986, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
  • Karje ja vaikus, Singi muusika (1986, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1991, Denveris 1991, ka stsenarist)
  • Tšaikovski Pähklipureja (1987 ja 2000)
  • Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder (1988 Endlas)
  • Surma ja sünni laulud, Singi muusika (1988, ka libeto autor)
  • Nostalgia, Tubina muusika (1989, ka libreto autor)
  • Maarjamaa lunastus, Singi muusika (1990, ka libreto autor)
  • Kuritöö ja karistus, Pärdi muusika (1991 ja , New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992, Vene Teatris 2011, ka libreto autor)
  • Tšellosonaat, Honeggeri muusika (1992 Indianapolise Ballet Company’s, ka libreto autor)
  • Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika (1992, ka libreto autor)
  • Carmina burana ja Catulli carmina, Orffi muusika (1993, ka libreto autor)
  • Credo, Penderecki ja Bachi muusika (1994, ka libreto autor)
  • Tabula rasa, Pärdi muusika (1995 New Yorgis)
  • de Falla Kolmnurkne kübar (1996, ka libreto autor)
  • Tuleingel, Skrjabini muusika (1998)
  • Tubina Kratt (1999)
  • Kallósi Pulmareis (2001, Vanemuises 2004)
  • Frischi Härra Biedermann ja tulesüütajad (2002 Vanalinnastuudios)
  • Armastuse tango ehk Aegade lõpus,  Piazzolla muusika (2002 ja 2019 Vanemuises)
  • Alice Imedemaal, Kallósi muusika (2004 Vanemuises, ka libreto autor)
  • Tantsumaraton, R. Jancise muusika  (2005 Vanemuises)
  • Kallósi Antigone (2007, Draamateater Kumu auditooriumis)
  • Kallósi Surmatants (2009 Vene Teatris)
  • Massenet´ Thais (2009, Endla koostöös PromFestiga)
  • Phaidra, Britteni ja Xenakise muusika (2010 Estonia Kumu auditooriumis)
  • Stravinski Petruška (2013 Estonias)
  • Glassi Lend läbi legendi (2014 Novaja Opera / Russki Imperski Ballett (Moskva))
  • Ninasarvik, R. Jancise muusika  (2017 Vanemuises)

Osi

  • Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1955, Talinna Koreograafiakool Estonias)
  • Veteema (Kapi Kullaketrajad, 1956)
  • Raimonda sõbratar (Glazunovi Raimonda, 1957)
  • Kaste (Juzeliūnase Mere kaldal, 1958).

Kirjandus

  • Mai Murdmaa. Koostaja K. Herkül. Tallinn, 1987
  • M. Murdmaa. Teekond tantsus. Kaasautor H. Einasto. Tallinn, 2018
  • Ü. Saar. Noored balletikunstnikud esinesid... . – Õhtuleht, 22. juuni 1956
  • L. Tormis. Kolm lavastust, kolm lootusrikast algust: [Ballett-sümfoonia]. – Sirp ja Vasar, 27. september 1963
  • V. Kõllu. Armastus – suur võlur: [Suur võlur – armastus]. – Sirp ja Vasar, 20. november 1964
  • A. Ekston, L. Tormis. Küpsus: [Võlumandariin, Barokkvariatsioonid, Ameeriklane Pariisis]. Intervjueerinud E. Anupõld. – Noorte Hääl, 6. juuni 1968
  • L. Tormis. „Joanna tentata”. – Teatrimärkmik 1970/71
  • L. Metsaalt. Eskiisid portreele. – Kultuur ja Elu 1971, 3
  • L. Tormis. Mai Murdmaa: ülestähendusi "Joanna tentata" taustal. – Noorus 1971, 4; Teatrimälu. Koostajad P. Kruuspere, H. Runnel. Tartu, 2006
  • L. Tormis. Ballettmeister Mai Murdmaa ja „Labürint”. – Teatrimärkmik 1972/73; Teatrimälu. Koostajad P. Kruuspere, H. Runnel. Tartu, 2006
  • M. Murdmaa. Küsimusi ja arvamusi balletihooajast 1976/77. Intervjueerinud L. Tormis. – Teatrimärkmik 1976/77 
  • V. Krassovskaja. „Estonia” ballett Leningradis. – Teatrimärkmik 1977/78
  • L. Metsaalt. En avant (kompositsioonitunnis). – Nõukogude Naine 1978, 2
  • V. Paalma. „Anselmi loo” lavaletulekul. – Noorte Hääl, 3. märts 1978
  • E. Pilliroog. Eneseleidmise lugu?: [Anselmi lugu]. – Noorte Hääl, 19. märts 1978
  • M. Murdmaa, V. Tormis. Tantsitud runolaul: [Eesti ballaadid]. Intervjueerinud V. Paalma. – Sirp ja Vasar, 25. juuli 1980
  • H. Aassalu. Eesti balleti suundumised. – Teatrielu 1982
  • M. Murdmaa, J. Lehiste. Arutlusi balletist „Naine”. Intervjueerinud K.-A. Püüman. – Teatrielu 1983
  • J. Tkatš. Täiuslikkuse suunas: [Naine]. – Teater. Muusika. Kino 1984, 6
  • A. Klotinš. Uitmõtteid „Eesti ballaadidest”. – Teater. Muusika. Kino 1985, 4
  • Vastab Mai Murdmaa. Intervjueerinud K.-A. Püüman. – Teater. Muusika. Kino 1985, 8
  • A. Herkül. „Meister ja Margarita”, etendus ja probleemid. – Teater. Muusika. Kino 1986, 3
  • H. Aassalu. Naine tantsib elu ja surma: [Monoloogid]. – Sirp ja Vasar, 26. detsember 1986
  • H. Aassalu. „Estonia” balleti murdlainetest ja koreograaf Murdmaast. – Rahva Hääl, 23. august 1987
  • M. Murdmaa. Juubelipäeval. Intervjueerinud M. Värk. – Õhtuleht, 31. märts 1988
  • H. Aassalu. Sõnake Mai Murdmaast. – Rahva Hääl, 31. märts 1988
  • K. Herkül. Aina muutumises, aina uuenemises. – Noorte Hääl, 31. märts 1988
  • L. Metsaalt. Karje ja vaikus. – Aja Pulss 1988, 6 (märts)
  • M. Murdmaa, L. Tormis. Juubelieelne dialoog. Intervjueerinud V. Paalma. – Sirp ja Vasar, 1. aprill 1988
  • N. Tšernova. Usu uskumine: [Maarjamaa lunastus]. – Reede, 26. oktoober 1990
  • M. Murdmaa. „Karje ja vaikuse” paljulubav debüüt. Intervjueerinud T. Mattisen. – Reede, 21. detsember 1990
  • A. Herkül. Tuumakas balletietendus: [Kuritöö ja karistus]. – Sirp, 6. detsember 1991
  • H. Einasto. Kirjeldades meistritööd: [Kuritöö ja karistus]. – Päevaleht, 15. detsember 1991
  • K. Herkül. Pilk „Estonia” teatri balletile AD 1991: [Kuritöö ja karistus]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 4
  • M. Murdmaa. Berio = Murdmaa „Naist” on tantsinud viis baleriini. – Õhtuleht, 16. aprill 1992
  • M Murdmaa. Aeg, mis kunstnikule antud. Intervjueerinud H. Kulo. – Õhtuleht, 24. aprill 1992
  • M. Valgemäe. Mai Murdmaa Ameerikas. – Triinu 1992, 158 (sügis)
  • M. Murdmaa. Publik armastab endiselt „Luikede järve”. Intervjueerinud S. Teinemaa. – Esmaspäev, 12. aprill 1993
  • Monoloog: Mai Murdmaa. Intervjueerinud V. Värk. – Õhtuleht, 16. aprill 1993
  • A. Herkül. Klassikaliselt selge balletietendus: [Catulli carmina, Carmina burana]. – Sirp, 30. aprill 1993
  • M. Murdmaa. Kas erootika „Estonia” laval? Intervjueerinud M. Põldmäe. – Kultuur ja Elu 1993, 5
  • M. Murdmaa. Estonia Teater hooaja künnisel. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 11. september 1993
  • Lia Leetmaa käekõrval eilsest balletist tänasesse. Intervjueerinud H. Aassalu. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • M. Murmaa. Tulge sagedamini teatrisse! Intervjueerinud M. Põldmäe. – Õhtuleht, 10. november 1993
  • Mai Murdmaa: Jää on hakanud murduma. Intervjueerinud L. Arujärv. – Eesti Ekspress, 6. mai 1994
  • A. Herkül. Balletiõhtud tühjadele saalidele: [Credo]. – Kultuur ja Elu 1995, 2
  • M. Murdmaa. Enesega rahulolu pole minu suurim puudus. Intervjueerinud I. Serman. – Õhtuleht, 3. märts 1995
  • E. Kendall. Mai Murdmaa teel minevikust tulevikku. – Õhtuleht, 24. mai 1995
  • Mai Murdmaa tagasitulek „Tuhkatriinu” juurde. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees : Extra, 16. detsember 1995
  • M. Murdmaa. Estonia balletitrupp tõestab elujõudu. Intervjueerinud T. Mattisen. – Kultuurileht, 1. november 1996
  • H. Aassalu. Fookuses Kaie Kõrb ja Stanislav Jermakov: [Daphnis ja Chloe]. – Kultuurileht, 15. november 1996
  • Mai Murdmaa: vähe on kaasaegset koreograafiat. Intervjueerinud K. Hellerma. – Postimees, 4. november 1997
  • M. Murdmaa. Ei löö platsi puhtaks. Intervjueerinud I. Serman. – Õhtuleht, 12. november 1997
  • M. Murdmaa. Ettekäändeks „Romeo ja Julia”. Intervjueerinud K. Garancis. – Sirp, 27. veebruar 1998
  • P. Palm. Aina otsida on huvitav ja kurnav. – Eesti Päevaleht, 31. märts 1998
  • K. Garancis. Kratt on zombie: [Kratt]. – Teatr. Muusika. Kino 2000, 1; Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu aastaraamat 6. Tallinn, 2007
  • R. Kudu. Naeru- ja loomevalmis Mai Murdmaa. – Anna 2000, 4
  • A. Herkül. Kõva pähkel: [Pähklipureja]. – Sirp, 5. jaanuar 2001
  • Ü. Aaloe. Murdmaa lavastus Vanalinnastuudios: [Härra Biedermann ja tulesüütajad]. – Sirp, 8. veebruar 2002
  • S. Karja. Vangis traditsiooni ja avangardi vahel. – Eesti Ekspress, 3. aprill 2003
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles: Estonia ballett XX sajandi teisel poolel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • H. Einasto. Ideaali poole püüdlev kangelane: tervitus XXI sajandisse. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • H. Einasto. Sünteesiasaavutuse poolel teel: Mai Murdmaa „Antigone”. – Sirp, 30. märts 2007
  • A. Sihvart. Mai-Ester Murdmaa: Ballett, draama ja pantomiim käsikäes. – Maaleht, 27. märts 2008
  • T. Hirv. Mai Murdmaa – ainulaadne kehakeel. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 29. märts 2008
  • H. Piip. Kai õde Mai, murdmatu Murdmaa. – Eesti Naine 2009, 5
  • Mai Murdmaa: kolm musketäri pole minu rida. Intervjueerinud M. Meiesaar. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 23. mai 2009
  • T. Tuumalu. Balleti grand lady. – Postimees, 16. veebruar 2011
  • M. Murdmaa. Koreograafiat luues Mai Murdmaa tantsib mõttes. Intervjueerinud T. Kaugema. – Sirp, 25. veebruar 2011  
  • H. Einasto. Tantsukujundite looja. – Sirp, 17. mai 2013
  • V. Reest. Mai Murdmaa elab teatrile. – Elukiri 2013, 11
  • T. Tuumalu. Kunst põleb temas ereda leegiga. – Postimees, 19. aprill 2014
  • L. Priimägi. Raudpuust naine: [Ballettmeister]. – Sirp, 25. aprill 2014
  • A. Viira. Mai Murdmaa: „Ma olen õnneseen, sest pole teatris intriigidega päris kokku puutunud.” – Õhtuleht, 16. november 2014
  • K. Garancis. Hoida hingelaulu: [Ninasarvik]. – Sirp, 9. veebruar 2018
  • Mai Murdmaa 80. sünnipäeva tähistatakse „Ninasarviku”etendusega Kumus. – Postimees, 27. märts 2018
  • K. Ulman. Ballettmeister Mai Murdmaa esitles elulooraamatut. – Vaba Eesti Sõna, 29. märts 2018
  • М. Финк. Одущевленный труд и слезы вдохновленья. – Молодежь Эстонии, 28 февраля 1976
  • О. Розанова. Фантазии исполненный полет. – Советская Эстония, 31 марта 1978
  • А. Экстон. „Эстонские баллады”. – Советская Эстония, 30 мая 1981
  • Л. Метсаалт. Как рождается балет. – Советская Эстония, 25 октября1981
  • М. Мурдмаа. На перепутьях творческой судьбы. Интервьюировал И. Громов. – Молодежь Эстонии,  4 января 1986
  • Н. Чернова. „Талант есть чудо неслучайное...”. – Советская Эстония 31 марта 1988

 

Välislinke

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk)