Aserbaidžaani rahvapillid balaman, saas ja gaval

Seyid Şuşinski mugaamiansambel (1916). Instrumendid vasakult paremale: gošanagara, gaval, tar ja kemantša.

Aserbaidžaani tuntuimad rahvapillid on keelpillid tarr (tar), kemantša (kamança), saas (sas), uud (ud) ja rübab, puhkpillid balaban (balaman), surna (zurna), tütäkk (tütək) ja dudukk (düdük) ning löökpillid nagara (nağara) ja däff (dəf). Mitu aserbaidžaani rahvapilli on laialt levinud ka mujal Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Saas on sügava pirnikujulise kõlakasti ja pika sõrmelauaga keelpill, mida mängitakse lipitsaga. Korpus on valmistatud mooruspuust ja kael pähklipuust. Keelte tõmbamiseks kasutatav lipits on tavaliselt valmistatud kirsipuu koorest. Mugaam on peamine muusikastiil, mida saasil mängitakse. Saas on ašuugide instrument. Aserbaidžaani rahvapilliorkestris on saas soolopill. Kolmest tüübist on kõige levinum üheksakeeleline tawar-saas ehk ana-saas. Veidi väiksem on orta-saas ehk goltug-saas, millel on kuus või seitse keelt. Väiksel džura-saasil on 4 kuni 6 keelt. Seoses mugami levikuga on sõrmelaua astmetraatide arv kasvanud 17–18-ni. Saas on aserbaidžaani vanemaid rahvapille. Tema eelkäijad on tõenäoliselt Iraani setar ja Kesk-Aasia dutar. Tänapäevane Aserbaidžaani saas on välja kasvanud turgi rahvaste gopuzist. Oma praeguse kuju sai saas šahh Ismail I ajal 16. sajandil.

Balaban (ka balaman) on otsast puhutav puupuhkpill, millel on reguleeritava avaga aukhuulik. Mängija sulgeb ja avab mõlema käe sõrmedega pilli avasid, et saavutada soovitud helikõrgus. Balaban on soolo- ja orkestripill, millel mängitakse laulu, tantsu või etenduse meloodiat. Nimi tuleneb sõnadest bala ('vähem') ja ban ('kuke kiremine'). Balabani on oma teostes kasutanud Üzeyir Hacıbәyov („Teine fantaasia”), Müslüm Maqomayev („Aserbaidžaani väljadel”) ja Xalil Cafarov („Tantsusüit”). Balaban on valmistatud aprikoosi-, pähkli-, moorus- või pirnipuust. Pill valmib septsiaalsel treipingil, see määritakse taimeõliga ning kuivatatakse kindlal temperatuuril pika aja jooksul. Valmis torusse puuritakse ülespoole kaheksa ja allapoole üks auk.

Gaval on vaike trumm, mille uks külg on lahtine (nahata) ja mille siseküljel on väikesed vaskrõngad ning neli karvatutikest. Gaval kaetakse eriliselt töödeldud tuuranahaga. Mängides lüüakse gavali käega, raputatakse või põristatakse sõrmedega. Heliulatus sõltub läbimõõdust, mis on tavaliselt 350–450 mm ja kõrgus 60–75 mm.

Däff on väike trumm, mille uks külg on lahtine (nahata) ja mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed. Pilli läbimõõt on tavaliselt 250-260 mm ja kõrgus 45-50 mm.

tar	saas	kemantša
gošanagara	gaval	rübab

Välislink

• aserbaidžaani rahvapillid veebilehel Atlas of Traditional Music of Azerbaijan (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015