mugaam

mugaam (aserbaidžaani muğam), makaami alaliik,

1. aserbaidžaani muusika helilaad. Mugaame on üle 70. Neil on kindlakujulised meloodiakäigud ja kadentsid; nad koosnevad erisuurustest ebaühtlaselt tempereeritud sekundintervallidest ega piirdu oktaviulatusega; naaberoktavite samu astmeid võivad esindada eri helid.

2. aserbaidzaani muusika mitmeosaline heliteos, mis koosneb improvisatsioonilise ja tantsulise loomuga vokaal- ning instrumentaalosadest. Mugaam ühendab klassikalist luulet ja improvisatsiooni, kasutatakse ka kõrilaulu. Aserbaidžaani mugaami eristab idanaabrite omast suurem vabadus ja improvisatsioonilisus. Mugaamilauljat kutsutakse hanendeks (aserbaidžaani xanəndə). Mugaami esitab tavaliselt ansambel, kuhu kuuluvad tarimängija, kemantšamängija ja dafimängija, viimane on tavaliselt ka laulja.

Sümfooniaorkestrile on mugaame kirjutanud näiteks Niyazi ja Fikrət Əmirov, mugaamimõjulist muusikat on kirjutanud Firəngiz Əlizadə (1947). Mugaami tuntuimad viljelejad on Bülbülcan (1841–1927), Seyid Şuşinski (1889–1965), Cabbar Qaryağdıoğlu, Alim Qasımov, Mələkxanım Əyyubova ja Gülyaz Məmmədova (1970). Mugaamimõjulist džässi (ka džässmugaam) esindad Vaqif Mustafazadə ja Aziza Mustafa Zadeh.

Mugaam on kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse (2003).