Tağıyev, Zeynalabdin

Tağıyevi teatri hoone 20. sajandi alguses. Siin esietendus 12. l 1908 islami maailma esimene ooper

Tağıyevi häärber Bakuus. Praegu asub selles hoones Aserbaidžaani Riiklik Ajaloomuuseum, kus on ka Tağıyevi memoriaalmuuseum

Keisrinna Aleksandra nimeline vene-muslimi tütarlastekool (1901). Praegu on selles hoones Aserbaidžaani TA käsikirjade instituut

Zeynalabdin Tağıyev (25. I 1838 Bakuu – 1. IX 1924 Mərdəkan), Aserbaidžaani tööstur ja filantroop, Aserbaidzaani esimesi naftatööstureid, Bakuu muslimi, vene, armeenia ja juudi kogukondade auesimees.

Sündis vaeses perekonnas, hakkas varakult tööle kiviraidurina, haridust ei saanud. Asutas 1870 väiksese petrooliumivabriku, omandas 1873 koos kahe sõbraga Bakuu lähedal Bibiheybəti külas maad, et otsida naftat. 1877 avastas naftaleiukoha ja alustas tootmist. Paarikümne aastaga kasvas Tağıyevi naftatööstus üheks suuremaks Aserbaidžaanis, lisaks naftaväljadele ja töötlemistehastele kuulusid talle laevad ja raudteeveeremid nafta vedamiseks, laoruumid mitmel pool Venemaal, petrooliumi- ja määrdeõlidetehased. Tõusnud riigi rikkamamate inimeste hulka ehitas ta 1895–97 Bakuu kesklinna häärberi (arhitekt Józef Gosławski), kus praegu asub Aserbaidžaani rahvuslik ajaloomuuseum. Lisaks naftatööstusele oli Tağıyev tegev tekstiili- (teda peetakse Aserbaidžaani puuvillatööstuse rajajaks), metsa- ja kalatööstuses (talle kuulusid peaaegu kõik Kaspia ja Kura jõe kalatööstused) ning rajas Kaspia suurima kaubalaevastiku. Talle kuulus ka mitu suurt mõisa Aserbaidžaanis, büroohooned Bakuus ja teistes linnades, sealhulgas suur 4-korruseline loss Moskvas ja mitu karavanseraid Iraanis.

Osales Bakuu-Bathumi naftajuhtme (1897–1907, avas Aserbaidžaani naftale tee Euroopasse), Bakuu hoburaudtee (1889), veevärgi (valmis 1917), tuletõrjedepoo, uue vangla ja pankade rajamisel. Ta valiti korduvalt Bakuu linnanõukogu liikmeks.

Nõukogude okupatsiooni järgselt Tağıyev ettevõtted ja varad riigistati. Ta on maetud oma suveresidentsis Mərdəkanis.

Kultuuri ja hariduse toetaja

Tağıyevi oli ka metseen, kes toetas haridust ja kultuuri ning rahastas Bakuu heakorrastamist. Ta toetas stipendiumiga paljude noorte õpinguid Venemaal (Moskvas, Kaasanis, Peterburis) ja Lääne-Euroopas. Muuhulgas rahastas ta Bakuu esimese teatrihoone (1883, praegu Aserbaidžaani riiklik muusikateater), Aserbaidžaani esimese muslimi tütarlastekooli (1901, arhitekt Józef Gosławski, praegu Aserbaidžaani TA käsikirjade instituut), aianduskooli (1890 Mərdəkanis) ja mitme teise Aserbaidžaani ja Venemaa linnades asuva kooli ehitamist ja tegevust, samuti Bakuu kalmistu, mitme mošee ja paljude teiste hoonete ehitamist ja remonti. Toetas jakirjandust, talle kuulusid ajalehed Kaspi (aastast 1895), Hayat (Elu, 1905) ja Fuyuzat (Rõõm, 1906), trükkis oma trükikojas aserbaidžaani autorite raamatuid. Tema algatusel ja rahalisel toel tõlgiti Koraan aserbaidžaani keelde. Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ajal toetas Tağıyev Bakuu ülikooli rajamist ja üliõpilaste saatmist välismaale.

Kirjandus

Välislingid

Loodud 2015