Kunstimuuseumi esimene korpus

Kunstimuuseumi teine korpus

Aserbaidžaani Rahvuslik Kunstimuuseum (aserbaidžaani Rüstəm Mustafayev adına Azərbaycan Milli İncəsənət Muzeyi) on Aserbaidžaani suurim kunstivaramu (enam kui 17 000 teost), mis kogub, tutvustab ning uurib vanemat ja nüüdisaegset Aserbaidžaani ning väliskunsti. 1936 asutatud muuseum asub Bakuus, aastast 1943 kannab Aserbaidžaani teatrikunstniku Rüstəm Mustafayevi (1910–40) nime.

Muuseumi kahes korpuses on 60 saali, kus eksponeeritakse enam kui 3000 teost. Esimese korpuse 7 saalis tutvustatakse Euroopa 16.–19. sajandi kunsti (sh itallased Leandro Bassano (1557–1622), Francesko Solimena (1657–1743), kujur Lorenzo Bartolini (1777–1850), Madalmaade kunstnikud David Teniers noorem ja Franse Hals, prantslane Jules Dupre (1811-1889), sakslane Johann Heinrich Roos (1631–85) jpt), 10 saali on pühendatud Vene (sh Aleksei Venetsianovi, Ivan Aivazovski, Ivan Šiškini, Vassili Vereštšagini, Vassili Kandinsky jt) ning ülejäänud saalid Iraani, Türgi ja Jaapani kunstile. Teise korpuse 30 saalis eksponeeritakse Aserbaidžaani kunsti, muuseas on võimalik tutvuda 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse realistliku suuna esindajate (Mirzə Qədim İrəvani (1825–75), Mir Möhsün Nəvvabi (1833–1918), Bəhruz Kəngərli, Əzim Əzimzadə ja nõukogude Aserbaidžaani kunstnike (Salam Salamzadə (1908–97), Mikayıl Abdullayevi, Таgi Таgiyevi (1917–93), Toğrul Nərimanbəyovi, Tahir Salahovi, Vidadi Nərimanbəyov (1926–2001), Qəzənfər Xalıqovi (1898–1981) ja skulptor Ömar Eldarovi (1927) jt) loominguga. Üks saal on pühendatud Səttar Bəhlulzadə loomingule, eraldi saalis on eksponeeritud Aserbaidžaani vana- ja keskaegne kunst. Muuseumis on võimalik tutvuda ka Aserbaidžaani dekoratiiv- ja rahvakunstiga, sh keraamika, metall, nõude, miniatuuride, rahvariiete ja -ehetega, samuti Karabahhi, Qazaxi, Şirvani ja Abşeroni vaipadega ning meeste ja naiste vääriskividega kaunistatud vööde ja kindžallidega.

Korraldatakse välisnäitusi ning muuseumi kogusid tutvustavaid näitusi välisriikides. Näitustega kaasnevad teabepäevad, teaduskonverentsid ja seminarid. Korraldatakse loenguid, ekskursioone, kohtumisi kunstnikega. Muuseum kirjastab katalooge ja monograafiaid. Muuseumi raamatukogus on enam kui 8000 teost, sh 584 antikvaarset teost aastatest 1812–1925 vene, inglise, ladina, saksa, prantsuse, gruusia jt keeltes.

Vaata ka seotud artikleid

• Aserbaidžaani kunst
• Bakuu moodsa kunsti muuseum

Välislink

• Aserbaidžaani kunstimuuseumi koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015