Aserbaidžaanid on spordirahvas. Seda on kinnitanud olümpiamängudelt ja teistelt maailma suurvõistlustelt võidetud medalid. Juba muistsetel aserbaidžaanidel olid omad spordimängud, mida nimetati zorhana. Zorhana oli koht, kus jõumehed (pehlevanid) omavahel kokku said ning osavus- ja jõumängudes üksteiselt mõõtu võtsid. Harrastati mitut liiku maadlust ja tõsteti raskusi. Tänapäeval toimuvad rahvusvahelised zorhana võistlused. Veel olid populaarsed tšovgan (aserbaidžaani Çövkən), tänapäeva polo eelkäija ja lauamängud nagu nard (triktrak) ja male. Tšovgan on aastast 2013 kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse. Muistsetest sportmängudest loe lähemalt artiklist aserbaidžaani rahvamängud.

Nüüdissport Aserbaidžaanis

Tänapäeval on spordiga tegelemine kuulutatud riiklikuks prioriteediks, Aserbaidžaani olümpiakomitee algatusel on 2000. aastast ehitatud 30 olümpiaspordikompleksi riigi suuremates linnades. Spordi- ja kehakultuurialast kõrgharidust annab Riiklik Spordiakadeemia (asutatud 1930). 5. märts on riiklik kehakultuuri ja spordipäev. 2015 toimuvad Bakuus 1. Euroopa mängud.

Aserbaidžaani levinuim spordiala on läbi aegade olnud maadlus. Legendides ja muinasjuttudes, samuti säilinud kirjalikes ülestähendustes on palju juttu maadlejate jõukatsumistest. Eepose „Dädä Gorgudi raamat” legendides räägitakse maadlusele lisaks teistestki võitluskunsti liikidest. Tänapäeval peetakse maadlust Aserbaidžaani rahvusspordiks, eriti populaarne on vabamaadlus. Tiitlivõistlustelt on medaleid toonud teiste seas Kreeka-Rooma maadlejad Fərid Mansurov ja Rövşən Bayramov (kahekordne olümpiahõbe, maailma- ja kahekordne Euroopa meister), vabamaadlejad Namiq Abdullayev ja Mariya Stadnik (Pekingi OM pronks, Londoni OM hõbe, maailma- ja neljakordne Euroopa meister), judokad Nazim Huseynov ja Elnur Məmmədli.

Spordimängudest on Aserbaidžaanis populaarseim jalgpall, jalgpalliföderatsioon on riigi arvukaim spordiorganisatsioon (üle 9000 liikme, 2014). Aserbaidžaani jalgpalli kõrgaeg oli 1950.–60. aastatel, tuntumad mängijad olid Ələkbər Məmmədov (1930–2014) ja Anatoli Baniševski (1946–97; NSV Liidu koondises 51 mängu ja 19 väravat) ja kohtunik Tofiq Bəhramov (1925–93; vilistas 1966. aasta MM finaalis). Klubidest on edukamad Neftchi PFK (asutatud 1937, 2012 jõudis esimese Aserbaidzaani klubina UEFA Euroopa Liiga alagrupiringi), Baku FC (1997), Qarabağ FK (1951) ja Khazar Lankaran FK (2004). Aserbaidžaani saalijalgpallikoondis saavutas 2010 Euroopa meistrivõistlustel 4. koha, Araz Naxçıvani klubi oli Euroopa klubide karikavõistlustel 3. 2009/10 ja 2013/14. Aserbaidžaani võrkpallinaiskond on 1994, 2006 ja 2014 mänginud maailmameistrivõistluste finaalturniiril, 2005 saadi Euroopa meistrivõistlustel 4. koht, 2017 Euroopa meistrivõistlused toimuvad Aserbaidžaanis ja Gruusias.

Male mängimisel on Aserbaidžaanis pikk ajalugu, malest on kirjutanud klassikalised luuletajad Hagani Şirvani, Füzuli ja Nizami. Garri Kasparov, 20. sajandi suurimaid maletajaid, on sündinud Bakuus. Tänapäeva maletajatest on tuntumad Şəhriyar Məmmədyarov, Teymur Rəcəbov ja Vüqar Həşimov (1986–2014), naistest Zeynəb Məmmədyarova (1983). 2009 ja 2013 tuli Aserbaidžaani meeskond Euroopa meistriks, oli 2011 teine ja 2007 kolmas. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel saavutati 2010 4. koht, maleolümpial 2014 5. ja 2008 6. koht.

Aserbaidžaan olümpiamängudel

1992 osalesid Aserbaidžaani sportlased olümpiamängudel Ühendvõistkonnana koos teiste endise NSV Liidu vabariikidega. Aastast 1996 osaleb Aserbaidžaan OM-il iseseisva riigina. Kokku on Aserbaidžaanist osalenud 10 mängudel, 97 võistlusel 18 spordialal 156 sportlast (118 meest ja 38 naist). Noorim osaleja on olnud Nataliya Filina (17) 2004 ja vanim İradə Aşumova (54) 2012. Suveolümpiamängdelt on võidetud 26 medalit, edukaim ala on olnud maadlus (4 kulda, 5 hõbedat ja 5 pronksi), laskmises on võidetud kuld ja 2 pronksi, judos kuld ja pronks, poksis 6 pronksi ja tõstmises 1 pronks. 5 sportlast on saanud 2 medalit: vabamaadluses Namiq Abdullayev (kuld 2000 Sydneys ja hõbe 1996 Atlantas), jahilaskmises Zemfira Meftahətdinova (kuld 2000 Sydneys ja pronks 2004 Ateenas), Kreeka-Rooma maadluses Rövşən Bayramov (hõbe 2008 Pekingis ja 2012 Londonis) ning vabamaadluses Mariya Stadnik (pronks 2008 Pekingis ja hõbe 2012 Londonis) ja Xetaq Qazyumov (pronks 2008 Pekingis ja pronks 2012 Londonis).

Kirjandus

• Azerbaijan’s ancient sports games. Office of Communication of Azerbaijan
• R. Emin. Zorkhana Games. – Visions of Azerbaijan magazine 2010, september-oktoober

Välislingid

• Aserbaidžaani olümpiakomitee koduleht (aserbaidžaani ja inglise keeles)
• Bakuu 2015 1. Euroopa mängude koduleht (aserbaidžaani ja inglise keeles)

Loodud 2015