Aspe, Elisabeth

Elisabeth Aspe (kodanikunimi aastast 1892 Elisabeth Nieländer; 15. XII 1860 Pärnu – 25. VIII 1927 Pärnu), kirjanik. Õppis 1871–78 Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Hakkas 1880 tegema kaastööd Eesti Postimehele, kus 1881 ilmus tema esimene algupärane jutustus „Enne ukse lukutamist”. Oma teostes, mis avaldati ajalehtedes ja ajakirjades, on Aspe hea realistliku jutustusoskusega ja veidi sentimentaalselt kujutanud talurahva, meremeeste ja linlaste, sealhulgas eestlastest haritlaste elu, ammutades ainet peamiselt Pärnu minevikust ja olevikust.

Tähtsamad jutustused: autori naisideaali esitav „Kasuõde” (1887 Olevikus, raamatuna 1913), eesti rahvusest teadlase saatust jälgiv „Ennosaare Ain” (1888 Oleviku Lisas, raamatuna 1910, 41984), armastuslugu „Meremehe mõrsja” (1890 Postimehe lõbulisas), 18. sajandi Pärnu olustikku kujutav „Anna Dorothea” (1891 Olevikus, raamatuna 1927, 21984) ja vaimsete püüeteta kaupmeeste keskkonda kirjeldav „Aastate pärast” (1911 Postimehes, raamatuna 1911). Avaldanud ka lühijutte, lastelugusid ja mälestusi.

Kirjandus

  • Eesti kirjanduse ajalugu. 2. köide. Tallinn, 1966
  • O. Kruus. Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn, 1971 

EE 14, 2000