Rei, August

August Rei (22. III 1886 Kabala vald Pilistvere kihelkond – 29. III 1963 Stockholm) riigitegelane, jurist, Tartu Ülikooli audoktor (1932).

Lõpetas 1911 Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Osales 1917 Eesti sõjavaelaste ülemkomitee abiesimehena eesti rahvusväeosade loomises. Oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei asutajaid (1917), ühtlasi selle parempoolse tiiva juhte 1917 ja 1919 ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja. 1918–19 Eesti Ajutises Valitsuses töö-ja hoolekandeminister ning peaministri asetäitja, 1919–20 Asutava Kogu esimees, I-V Riigikogu liige, 1928–29 riigivanem, 1932–33 välisminister. Kandideeris 1934 koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja Andres Larkaga riigivanema (sisuliselt presidendi) ametikohale, oli 1936–37 välisministri abi, 1938–40 Eesti saadik Moskvas. 1944 Otto Tiefi valitsuse välisminister. 1944 siirdus Rootsi. Oli 1945–63 Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ülesannetes. Tegutses juhtivalt mitmesugustes pagulasorganisatsioonides, sh Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus. Valiti esindama Balti riike Euroopas toimunud rahvusvahelistel konverentsidel. Avaldanud ajalehtedes palju poliitilisi kirjutisi (ka A. Reiali varjunime all).

2006 maeti August Rei ja tema abikaasa Therese Rei (1891–1976) Tallinnasse Metsakalmistule ümber.

2008 avati August Rei sünnikohas Kurla koolimaja juures Türi vallas tema mälestuskivi. Samast aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumit.

Töid

  • Nazi-Soviet conspiracy and the Baltic states (London, 1948)
  • Mälestusi tormiselt teelt (Stockholm, 1961).

Autasud

  • Vabadusristi III liigi 1. järk (1920)
  • Kotkaristi teenetemärgi I klass (1930)
  • Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (1932)

Kirjandus

  • E. Nõu. Eesti pagulasvalitsus 1944–1988. Akadeemia 1990, 2
  • J. Ant. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2012

Välislingid

EE 14, 2000; muudetud 2012