avameri, ka ulgumeri, mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Juriidiliselt ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Avamerel teostatakse avamerevabadust ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: a) meresõiduvabaduse; b) ülelennuvabaduse; c) kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse; d) tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse; e) kalapüügivabaduse; f) teadusuuringute vabaduse, võttes kõikidel juhtudel arvesse UNCLOS vastava osa põhimõtteid ja norme. Need õigused pole absoluutsed, sest kasutamisel tuleb arvestada teiste samade õiguste kasutajatega. Avamerel viibides on laev lipuriigi ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või UNCLOS-ga ei nähta ette teisiti. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane Hugo Grotius teoses „Mare liberum” (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja  (VII osa), kusjuures viimane on konflikti korral ülimuslik.

MerLe, 1996; muudetud 2012 (H. Lindpere)