Avdjuško, Maria

Maria Avdjuško (ka Avdjushko; 9. V 1968 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1991) ja Näitlejate Liidu liige (1996). Liina Orlova tütar,  isa Viktor Avdjuško (1925–1975) oli vene filminäitleja. Olnud abielus filmiprodutsent Kristian Taskaga (1973).

Õppis Tartu 5. Keskkooli balletiklassis, lõpetas 1986 Tallinna 1. Keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1990–92 Noorsooteatris ja 1992–2014 Eesti Draamateatris, hiljem vabakutselisena, tegutseb filmiprodutsendina. Mänginud filmis („Puud olid…”, 1986, Tallinnfilm; „Superman”, 1990, Gorki-nimeline Kinostuudio; „Ameerika mäed”, 1994, 47ème Parallèle, Budapest Filmstúdió, Lege Artis Film, parima naiskõrvalosa auhind rahvusvahelisel filmifestivalil Balti Pärl 1995; „Kuldrannake”, 2006, Taska Film; „Surnuaiavahi tütar”, 2011, Estinfilm, Content Providers, parima naiskõrvalosa auhind rahvusvahelisel filmifestivalil Golden Knight 2012; „Maastik mitme kuuga”, 2014, Allfilm), telelavastustes („Norbert ehk Nukumaja”, 1998) ja -seriaalides („Salmonid”, 1993–95; „Me saame hakkama”, 2000–01). Teinud filme („Mis su nimi on?”, 2009, Taska Film; „Unditund”, 2015, Ugri Film), osalenud avangardkunsti performance’ites (Rühm T, 1991), töötanud mannekeeni ja fotomodellina.

Ants Lauteri nimeline auhind 2000.

Osi

  • Muusa (Karusoo Eleegia, 1989 Pirgu Arenduskeskuses)
  • Meg (Pinteri Sünnipäevapidu, 1990, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Marion (Tuglase ja Undi Helene, Marion ja Felix, 1990)
  • Kristi (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991, parima naisnäitleja auhind rahvusvahelisel teatrifestivalil Balti Kodu 1992)
  • Camille (Musset’ Armastusega ei vallatleta, 1991)
  • Charlotte Corday (Weissi ja Undi Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine Seewaldi vaimuhaiglas sadisti juhtimisel, 1992 Noorsooteatris)
  • Renée de Sade (Mishima ja Undi Proua de Sade, 1992 Draamateatris)
  • Marta (Kitzbergi ja Undi Tuleingel, 1993)
  • Lulu (Wedekindi ja Undi Lulu, 1994)
  • Helena (Shakespeare’i Pööriöö unenägu, 1995)
  • Alice McNaught (Lapsuke) (Marcuse Õde George’i tapmine, 1995)
  • Sherbet Gravel (Ridley Maailmakõiksuse kiireim kell, 1996)
  • Õie ja Helena (Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad, 1997)
  • Angie (Churchilli Tipptüdrukud, 1998)
  • Pärnu naine (Karusoo Küüdipoisid, 1999)
  • Vera Muhhina (Karusoo Save Our Souls / Spassite naši duši / Päästke meie hinged, 2000 VAT Teatris)
  • Julie Follavoine (Feydeau’ ja Undi Potilaadale!, 2002)
  • Katerina (Ostrovski Äike, 2002 Vene Draamateatris)
  • Regine Engstrand (Ibseni Kummitused, 2003)
  • Marian Halcombe (Collinsi ja Pedajase Naine valges, 2004)
  • Desdemona (Shakespeare’i Othello, 2005)
  • Natalja Petrovna (Turgenevi Kuu aega maal, 2006)
  • Eva (Bergmani Sügissonaat, 2008)
  • Erika (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008)
  • Ella Rentheim (Ibseni John Gabriel Borkman, 2010)
  • Ingrid (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Toni Newsome (Edgari Nelipühad, 2012)
  • Naine (Alguse Kontakt, 2012)
  • Reilika ema (Keräneni ja Vihmari Vana roosa maja, 2012)
  • Praskovja Karpovna ja koristaja (Hodge’i Kollaborandid, 2013)

Kirjandus

  • Üks hetk, Maria Avdjuško. Intervjueerinud T. Kruus. – Noorus 1991, 8
  • A. Heinapuu. Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?: [Priius – kallis anne]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 1
  • M. Avdjuško. „Lavalepääsemine oli mulle vajalik nagu ravim!”  Intervjueerinud K. Eero. – Meie Meel, 25. jaanuar 1992
  • K. Herkül. Persona Grata. Maria Avdjuško. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
  • Maria Avdjuško – tõusev täht Eesti teatrilaval. Intervjueerinud B. Pajus. – Õhtuleht : Linn, 25. september 1992
  • L. Vellerand. ...kuid näitleja jääb. – Teater. Muusika. Kino 1992, 11
  • L. Tormis. Linnulennult Undist ja naistest: [Proua de Sade]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • M. Avdjuško. Ma olen dramaatiline sopran. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Ekspress, 12. märts 1993
  • Maria Avdjuško. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 30. juuni 1993
  • M.-L. Arujärv. Naiivitarist naiseks. – Favoriit 1993, 10
  • Detsembri Näitleja. – Eesti Ekspress, 22. detsember 1993
  • M. Avdjuško. Lihtsalt Maria. Intervjueerinud K. Rull. – Eesti Sõnumid, 9. november 1994
  • M. Unt. Argimütoloogia : Avdjuško. – Eesti Päevaleht, 9. september 1995
  • Maria Avdjuško. Intervjueerinud I. Renser. – Meie Meel, 10. jaanuar 1996
  • 15 küsimust kunstnikule Maria Avdjuškole. – Eesti Ekspress, 9. veebruar 1996
  • Maria Avdjuško : Elus peab tegema hästi palju vigu! Intervjueerinud A. Vaarik. – Postimees : Kultuur, 19. juuni 1998
  • Näitleja Maria Avdjuško : Minu meedia. [Intervjuu]. – Sõnumileht : Laupäevaleht, 25. juuli 1998
  • M. Visnap. Kiuslikke mõtteid näitemängu tegemisest: [Tipptüdrukud]. – Teater. Muusika. Kino 1998, 12
  • S. Karja. Maria ja teised: [Äike]. – Eesti Ekspress, 27. veebruar 2003
  • Maria Avdjuško : „Elu pole kunagi olnud magusam. Ja aina magusamaks läheb”. Intervjueerinud V. Leivak. – SL Õhtuleht, 8. oktoober 2005
  • M. Avdjuško. Avdjuško : tunnen naudingut laval mängimisest. Intervjueerinud E. Kassak. – Postimees, 8. mai 2006
  • M. Meiessaar. Maria Avdjuško - Eesti Madonna. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 3. mai 2008
  • E. Petrone. Maria uusi uksi avamas. – Eesti Naine 2009, 10
  • Maria Avdjuško väike maailm. Intervjueerinud R. Luik. – Marie Claire 2010, 29
  • Maria Avdjuško : „Mõtlen vahel teatrile kurbusega”. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Eesti Päevaleht : LP, 29. detsember 2012
  • Maria Avdjuško : „Unditunni” tegemine muutis mind vaimselt rikkamaks. Intervjueerinud K. Kressa. – Eesti Päevaleht, 18. september 2015
  • Maria Avdjuško : oma kinotähest isa filme vaadates valdab mind suur tänutunne. Intervjueerinud U. Nõu. – Eesti Päevaleht : LP, 6. veebruar 2016
  • Мария Авдюшко – актриса. – Вести, 2. aprill 2004
  • Н. Малышева. Молилась ли Авдюшко на ночь? – МК-Эстония, 28. september 2005

Välislinke

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017