Pedajas, Priit

Priit Pedajas (21. I 1954 Tallinn), lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu (1978) ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (1992). Isa ökonomist, ema õpetaja. Margot Visnapi elukaaslane.

Lõpetas 1972 Tallinna 7. Keskkooli ning 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1976–79 Nukuteatri muusikaala juhataja, 1979–85 Ugala näitleja ja lavastaja, 1985–91 Endla lavastaja, aastast 1991 Draamateatri lavastaja (1999–2018 peanäitejuht), 1992–2006 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõud (XVIII ja XXII lennu juhendaja).

Lavastanud ka Leedus, Venemaal ja Soomes, kirjutanud lastenäidendeid ja dramatiseeringuid (Émile Zola „Daamide õnn”, 1997). Loonud filmidele ja lavastustele muusikat („Soo”, „Minek”, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”), sh muusikalisi kujundusi paljudele oma lavastustele. Esinenud oma lauludega kontsertidel (ka välisriikides, ilmunud heliplaadid). Mänginud filmis („Jõulud Vigalas”, 1981, Tallinnfilm; „Detsembrikuumus”, 2008, Ruut).

Tunnustusi

Osi

  • Antti (Smuuli Kihnu Jõnn, 1980)
  • prohvet Maltsvet (Rahva sõda, Toominga kompositsioon Vilde ainetel, 1981)
  • Satin (Gorki Põhjas, 1983)
  • Sagadejev (Abdullini Peremees, 1986)
  • Gunnar Huttunen (Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder, 1988)

Lavastusi

  • Pedajase Iiri muinasjutud (1979 Ugalas, ka osatäitja)
  • Synge’i Üle Lääne Kangemees (1983, mängis vana Mahonit)
  • Leino Mere keskel on mees (1984)
  • Frieli Tõlkijad (1984 Endlas)
  • Pedajase Priidu viiul (1984 Nukuteatris)
  • Lutsu ja Pedajase Soo (1985 Endlas)
  • Valtoni Vägede valitsejad (1986)
  • Zindeli Saialilled (1987)
  • Frayni Lavalised segadused (1987, 1992)
  • Saluri Minek (1988, ka Šiauliais)
  • O’Neilli Saatuse heidikute kuu (1989)
  • Strindbergi Erik XIV (1990)
  • Ibseni John Gabriel Borkman (1990)
  • Kõivu Kokkusaamine (1991 Draamateatris)
  • Vallaku ja Pedajase Epp Pillarpardi Punjaba potitehas (1991 Endlas, mängis Andres Pillarparti, I preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1992, taasesietendus 2002 Tartu Teatrilaboris)
  • Frieli Imearst (1992 Noorsooteatris, 2009 Vanemuises)
  • Kõivu Tagasitulek isa juurde (1993, Eesti teatri lavastajapreemia ja kultuuripreemia)
  • Tšehhovi Kolm õde (1993, lavakunstikateedri diplomilavastus)
  • Kitzbergi ja Undi Tuleingel (1993)
  • Kõivu Filosoofipäev (1994)
  • Dorsti Merlin ehk Tühi maa (1994, mängis Kuradit)
  • Raua ja Pedajase Kirves ja kuu (1994)
  • Ristikivi ja Kasterpalu Hingede öö (1995 Vanemuises)
  • Shafferi Leekrüübe (1995, 2008)
  • Alveri ja Pedajase Lugu valgest varesest (1995, lavakunstikooli diplomilavastus, Kultuurkapitali aastapreemia)
  • Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool (1995)
  • Kõivu Peiarite õhtunäitus (1997, lavakunstikooli diplomilavastus, lavastajapreemia Draama festivalil ’97, III preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1998, Eesti teatri lavastajapreemia)
  • Loewe Minu veetlev leedi (1997, lavakunstikooli diplomilavastus)
  • Kõivu Kuradieliksiir (1998, Suure Vankri auhind)
  • Lindgreni ja Pedajase Mao tee kalju peal (1998, Eesti teatri lavastajapreemia, teatrikriitikute preemia ja Koperniku Ülikooli auhind Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1999, lavastajapreemia Draama festivalil ’99)
  • Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta (1999)
  • Frieli Aristokraadid (2000, sõnalavastuste žürii eriauhind, lavastajapreemia Draama festivalil 2001)
  • Tuglase Popi ja Huhuu (2000)
  • Frieli Lõikuspeo tantsud (2001 Moskvas Pjotr Fomenko stuudioteatris ja 2012, lavakunstikooli diplomilavastus)
  • Kivirähki Eesti matus (2002)
  • Levini Kummikauplejad (2002)
  • Kõivu Finis nihili (2004, auhind Draama festivalil 2005, koos Madis Kõivuga)
  • Collinsi ja Pedajase Naine valges (2004)
  • Mallatratti Naine mustas (2005)
  • Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga (2006, mängis major Samzeliust)
  • Carri Naine ja hirmutis (2007)
  • Bergmani Sügissonaat (2008)
  • Kõivu Lõputu kohvijoomine (2008)
  • Lettsi Augustikuu (2010)
  • Logani Punane (2011)
  • Stoppardi Utoopia rannik. I osa. Teekond (2013 Tallinna Linnateatris, koostöös Draamateatriga)
  • Raine’i Hõimud (2014)
  • Kõivu Keskmängustrateegia (2014)
  • Oksaneni Kui tuvid kadusid (2016 Kuopio Linnateatris)
  • Anouilh’ Becket ehk Jumala au (2016)
  • Kivirähki Vaimude tund Koidula tänavas (2017)
  • Štivičići Kolm talve (2017)
  • Kivirähki Isamaa pääsukesed (2018)
  • McManuse Mõnus maatükk (2018)
  • Kõivu ja Lõhmuse Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (2019)
  • Aareleiu Linnade põletamine (2019)
  • Frieli Igatsuse rapsoodia (2021)

Lauluõhtud (autor ja esitaja)

  • Hingekell (1978 Nukuteatris)
  • Tolmust ja värvidest (1982 Ugalas)
  • Öölaulud (1987 Endlas)

Helikandjaid

  • U. Masing. Ja tuulelaeval valgusest on aerud (LP, 1990)
  • Üle latvade lailab üks hõik (2 CD-d, 2014)

Kirjandus

  • P. Tooma. „Vanad laulud” Kirjanike Majas. – Teater. Muusika. Kino 1983, 5
  • L. Vellerand. Tõlkija. Lavastab P. Pedajas: [Tõlkijad]. Noorte Hääl, 26. märts 1985
  • J. Kaplinski. Iiri näitemäng Pärnu laval: [Tõlkijad]. – Teater. Muusika. Kino 1985, 6
  • T. Ritson. Lihtne ja keeruline, vägi ja Valton: [Vägede valitsejad]. – Teater. Muusika. Kino 1987, 3
  • Vastab Priit Pedajas. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Teater. Muusika. Kino 1988, 9
  • M. Visnap. Minekule määratud rahva selginevad kontuurid: neli eesti teatri lavastust: [Minek]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 1
  • R. Schutting, G. Schutting. Tõlkijaga või Tõlkijata: [Tõlkijad]. – Päevaleht, 17. veebruar 1991
  • E. Paaver. Meistritöö: [Erik XIV]. – Postimees, 20. märts 1991
  • P. Pedajas. Kokkusaamised. Intervjueerinud L. Vellerand. – Teater. Muusika. Kino 1991, 10
  • T. Palu. Nali naljaks ja tegelikult: [Kokkusaamine]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
  • R. Neimar. Epp Pillarpardi savipott kui reliikvia: legendi järg: [Epp Pillarpardi Punjaba potitehas]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 4
  • M. Unt. Punjaba revisited: [Epp Pillarpardi Punjaba potitehas]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 4
  • J. Rähesoo. Brian Friel Eesti laval: [Tõlkijad, Imearst]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • Priit Pedajas suhtub avangardi leebe irooniaga. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 7. juuli 1993
  • P. Pedajas. Pääsemaks tõotatud maale. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 10. märts 1994
  • P. Pedajas. Peab olema tahe näitlejaks saada. Intervjueerinud M. Rei. – Rahva Hääl, 16. märts 1994
  • P. Pedajas jt. Euroopa teater – vahel müüdi ja pasa. – Teater. Muusika. Kino 1994, 4
  • P. Pedajas. 10 korda „Filosoofipäeva”. Hommikuleht, 23. aprill 1994
  • P. Pedajas jt. Tagasi tulekud: [Tagasitulek isa juurde]. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 5. november 1994
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu ’95
  • A. Laansalu. Kaelkirjaku sündroom. Akustika dogmaatika. – Teatrielu ’95
  • R. Saluri. Käisin teatris, kuigi rahakott oli tühi: [Filosoofipäev]. Kultuurileht, 17. veebruar 1995
  • K. Herkül. Kas kuningas on alasti?: [Filosoofipäev]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • M. Kasterpalu. Kirjavahetust ümber „Filosoofipäeva”. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • L. Kolle. Autor, kes ei lahku: [Merlin ehk Tühi maa]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • E. Lillemets. „Merlin, söör, on üks lind. Aga samas ta jälle ei ole lind”: [Merlin ehk Tühi maa]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • P. Pedajas. Tuleb Inglismaalt, töötab Tartus, astub öhe. Intervjueerinud U. Reinmaa. – Postimees, 8. märts 1995
  • M. Mutt. Väikeklassika paneb kukalt kratsima: [Kirves ja kuu]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 4
  • M. Kivastik. Hingede öö. Kultuurileht, 28. aprill 1995
  • R. Neimar. Tšehhov. Elu ebatäiuslikkus mikroskoobi all: [Kolm õde]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 8-9
  • K. Herkül. Marie est malade ehk Ainult keel teeb inimese vabaks ja ajalugu annab talle kuuluvuse: Maria Klenskaja Lettice ja Kersti Kreismanni Lotte Shafferi „Leekrüüpes”. – Teater. Muusika. Kino 1995, 12
  • R. Neimar. „Valge varese” anatoomia. – Teatrielu ’96
  • E. Paaver. Pikk tee isa juurde: [Hingede öö]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 1
  • K. Herkül. Vera, Barbaara, Craig, Grotowski, Kantor, Stein…: [Lugu valgest varesest]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 4
  • L. Tormis. Poolel teel oma Tammsaareni: [Mauruse kool]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 6
  • P. Pedajas. Ainus ja igavene… – Teater. Muusika. Kino 1996, 10
  • A. Saro. Peiarid ja Võrumaa hullus. – Teatrielu ’97
  • P. Ratassepp. Avatud teater. – Teater. Muusika. Kino 1997, 2
  • E. Paaver. Omadele võõras, võõrastele oma: [Leekrüübe]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 3
  • K. Herkül. Kaks ässa lauas ja sihukene suvi: [Peiarite õhtunäitus]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • „Draama ’97”: eesti teatri tipud ja/või piirid? – Teater. Muusika. Kino 1997, 8-9
  • P. Pedajas. Avatud kool. Teater. Muusika. Kino 1997, 11
  • V.-S. Maiste. Minu Kõivu-nägemus: [Kuradieliksiir]. – Teatrielu ’98
  • L. Jääts. „Põhjas”: võrdlevalt lavakunstikooli diplomilavastustest: [Kolm õde]. – Teatrielu ’99
  • L.  Epner. Sügis Eesti Draamateatris: Kolm väikelavastust: [Popi ja Huhuu]. – Teatrielu 2000
  • M. Kolk. Masside mäss Keila-Joal: [Aristokraadid]. – Teater. Muusika. Kino 2000, 8-9
  • G. Kordemets. Mälestuste kroket vanas Euroopas: [Aristokraadid]. – Teater. Muusika. Kino 2000, 11
  • Priit Pedajas. Intervjueerinud I. Normet. – Lavastajaraamat. I. Tallinn, 2001
  • A. Laasik. Pedaja lõikuspidu Moskvas: [Lõikuspeo tantsud]. – Eesti Päevaleht, 22. mai 2001
  • I. Sillar. Kuninganna Lear: [Kuningas Lear]. – Teater. Muusika. Kino 2001, 8-9
  • E. Paaver. Pedajas ja tema nähtamatud: [Lõikuspeo tantsud]. – Teater. Muusika. Kino 2001, 8-9
  • V.-S. Maiste. Kas Priit Pedajase Kõivu-lavastuste piirid on endiselt avarad või hakkavad juba ahistama? – Teatrielu 2004
  • G. Kulli-Kordemets. Aristokraatne potimeister. – Elukiri 2004, 1
  • K. Herkül. Peanäitejuhil täitub täna 50 eluaastat. – Postimees, 21. jaanuar 2004
  • R. Veidemann. Kõivu ja Pedajase purgatoorium: [Finis nihili]. – Postimees, 22. märts 2004
  • E. Arujärv. Kodu keset üksikut saart: [Üksik saar]. – Teater. Muusika. Kino 2004, 12
  • A. Saro. Kõivu ja Pedajase rõõmupäevad ehk Vassel ja Kusta Draamateatri tagahoovis: [Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta]. – Sirp, 3. detsember 2004
  • M. Johannes. Süüdimatute süüteod: [Gösta Berlingi saaga]. – Sirp, 10. veebruar 2006
  • V.-S. Maiste. Brian Frieli illusioonidele rajatud konservatism: [Kodukoht]. – Teater. Muusika. Kino 2006, 10
  • Priit Pedajas. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat. I. Tallinn, 2007, 2010
  • A. Jürisson. Priit Pedajas. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • T. Truuvert. Süngete peresaladuste süvapsühholoogiline sisevaatlus: [Augustikuu]. – Teatrielu 2010
  • M. Johannes. Tunnid Stoppardi meistriklassis: [Utoopia rannik. I osa. Teekond]. – Sirp, 5. aprill 2013
  • M. Kolk. Tom Stoppardi üldinimlik intellektualism: [Utoopia rannik. I osa. Teekond]. – Sirp, 5. aprill 2013
  • K. Orro. Priit Pedajas 60. – Eesti Draamateater 2013, 10
  • A. Saro. Priit Pedajas. – Eesti sõnateater 1965–1985. I köide. Toimetajad P. Kruuspere jt. Tallinn, 2015
  • Pealelend. Priit Pedajas. Intervjueerinud T. Kaugema. – Sirp, 5. juuni 2015
  • H Sibrits. Kes on järgmine Edgar Parts: [Kui tuvid kadusid]. – Postimees, 1. veebruar 2016
  • Priit Pedajas: ma poleks Eestis Oksaneni teinud. Intervjueerinud H. Sibrits. – Postimees, 1. veebruar 2016
  • Б. Кагарлицкий. Театр для всех. Молодёжь Эстонии, 21 сентября 1985
  • Б. Тух. Из глины ты сотворен...: [Гончарный завод Эпп Пийларпарт в Пуньяба]. – Эстония, 24 апреля 1992
  • Б. Тух. Феномен Прийта Педаяса. – Эстония, 13 марта 1993
  • Б. Тух. Новое поколение выбирает. – Таллинн 1996, 3/4

Välislinke

Pedajase „Iiri muinasjutud” (osatäitjad – Zoja Mellov, Priit Pedajas). Ugala, 1979

Frieli „Tõlkijad” (Doalty – Elmar Trink, Owen – Jaan Rekkor, Sarah – Katrin Nielsen). Endla, 1984

Lutsu ja Pedajase „Soo” (Hilda – Laine Mägi, Jannu – Elmar Trink). Endla, 1985

Vallaku ja Pedajase „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (Mihkel Niilas – Jaan Rekkor). Endla, 1991

Kõivu „Peiarite õhtunäitus” (Draamateater, 1997)

Lindgreni ja Pedajase „Mao tee kalju peal” (Draamateater, 1998)

Shakespeare’i „Kuningas Lear” (kuningas Lear – Ita Ever, Narr – Jan Uuspõld). Draamateater, 2001

Kivirähki „Isamaa pääsukesed” (Pilvi – Ülle Kaljuste, Anu – Ester Pajusoo, Birgit – Teele Pärn, Sveta – Maria Klenskaja, Helgi – Viire Valdma, Merike – Marta Laan). Draamateater, 2018

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2021