Bakuu kaldapealne

Bakuu kaldapealne, vaade teletorni platvormilt. Esiplaanil mugaamikeskus, keskel Bakuu ärikeskus ja taamal kabanduskeskus Park Bulvar

Bakuu kaldapealne. Vaade Leegitornidele ja teletornile

Rahvusvaheline mugaamikeskus Bakuu kaldapealsel

Bakuu kaldapealne (aserbaidžaani Dənizkənarı Milli Park), kaldapromenaad Bakuus Kaspia mere ja Neftçilər prospekt vahel; avatud 1909, aastast 1998 rahvuspark. Kaldapealne on Bakuu peamisi puhkealasid, seal asub mitu kultuuriasutust, atraktsiooni, kaubanduskeskus ning toitlustus- ja meelelahutusasutused. Kaldapealse kogupikkus on enam kui 5 km, laius kuni 750 meetrit, puhkeala ulatub Lipuväljakult lõunas Vabaduse väljakuni kirdes.

19. sajandi lõpus rajati endise linnamüüri kohale avenüü (Aleksandri kaldapealne, praegu Neftçilər prospekt), mis ühendas Bibiheybəti naftavälja (lõunas) naftatöötlemiskeskusega Bakuu sadamaala kirdeosas. 20. sajandi alguses rannaala täitmist pinnasega ja pargi loomist. 1909 valmis kaldapealse puhkeala projekt. 1911.–12. valmisid esimesed rajatised, sh avalik ujumiskeskus, restoranid, paviljonid, kino ja kasiino (arhitekt Józef Płoszko, praegu nukuteater). 1936 ehitati Langevarjutorn (hüpati 1960. aastateni). Nõukogude ajal pikendati kaldapealset mõlemas suunas, kirdes kuni Bakuu rahvusvahelise sadamani. Arhitekt Mikayıl Hüseynovi projekti järgi rajati merele avanev treppidega väljak, samuti purskaevudega ja deokoratiivse taimkattega roheline ala. Valmisid vabaõhukino ja mitu atraktsiooni, sh kanalitesüsteem Veneetsia endise ujumiskeskuse kohal. Aserbaidžaani vabariigi ajal on kaldapealset pidevalt laiendatud ning ehitatud uusi hooneid ja rajatisi. 29. XII 1998 anti talle rahvuspargi staatus. 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust pikendati kaldapealne Lipuväljaku ja Kristallpaleeni. 2015–16 toimub järjekordne laiendamine, millega pargi kogupindala kahekordistub.

Vaatamisväärsusi ja asutusi (lõunast alates)

Välislink

Loodud 2015