Aserbaidžaani lipp on Aserbaidžaani Vabariigi ametlik sümbol koos hümni ja vapiga. Kinnitatud riigilipuks 9. XI 1918 ja uuesti 5. II 1991. 9. november on riigilipupäev (aastast 2009).

Aserbaidžaani lipp on kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust koosnev ristkülik, mille ülemine laid on sinine, keskmine punane ja alumine roheline. Sinine värv meenutab aserbaidžaani rahva turgi päritolu ja sümboliseerib taevast, punane näitab suunda ühiskonna moderniseerumisele ja demokraatlikku arengut ning roheline kuulumist islamitsivilisatsiooni. Keskmisel, punasel horisontaaltriibul on kujutatud valget poolkuud ja kaheksaharulist tähte, mis tähistab rahvaid, kellest aserbaidžaanid põlvnevad. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2.

Aserbaidžaani lippu ei langetata presidendi palee ja riiklike residentside, Rahvuskogu, valitsuskabineti ja kesktäitevvõimuasutuse, Konstitutsioonikohtu, ülemkohtu, kohtu, prokuratuuri, Aserbaidžaani Panga, Keskvalimiskomisjoni, Riigikontrolli, Nahhitševani Autonoomse Vabariigi rahvuskogu, ministrite kabineti, ülemkohtu, kesktäitevvõimuasutuse, samuti kohaliku omavalitsuse, inimõiguste voliniku hoonel ning piiripunktis. Lipp heisatakse Aserbaidžaani välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.

Aserbaidžaani lipu ajalugu

Aserbaidžaani NSV lipp (1930–40)

Aserbaidžaani NSV lipp (1940–52)

Aserbaidzhaani NSV lipp (1952–91)

Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamise järgselt oli riigilipp punane kangas, mille keskel valge poolkuu ja kaheksaharuline täht. 9. XI 1918 kiideti heaks uus sini-puna-roheline lipp, mille keskel valge poolkuu ja kaheksaharuline täht. Seda on kasutatud riigilipuna 1918–20.

19. V 1921 põhiseadusega kinnitati Aserbaidžaani NSV lipp, mis oli punane kangas, mille vasakus ülanurgas rohelisel taustal olid araabia tähed AİŞC (Azərbaycan İctimai Şuralar Cümhuriyyəti, Aserbaidžaani Sotsialistlik Nõukogude Vabariik), järgmisel aastal lisati teine tekst ladina tähtedega. 1925 muudetud lipp oli üleni punane, vasakul ülanurgas kuldne sirp ja vasar, mille kohal kuldne poolkuu ja viisnurk ning kõrval araabia ja ladina tähtedega tekst AİŞC. 1920. lõpus muudeti türgi keeltes sõna 'sotsialism' tõlget, lipule ilmus kiri ASŞC. 1937–52 oli punasel lipul kuldne sirp ja vasar, mille all tekst AzSSR (1940–52 vene tähtedega). 7. X 1952 kinnitati uue kujundusega Aserbaidžaani NSV lipp, mille aluseks oli võetud NSV Liidu riigilipp. Seda lippu kasutati kuni iseseisvumiseni 1991.

1980. aastatel kasutati Aserbaidžaani trikoloori rahvaüritustel. 17. XI 1990 kuulutas Nahhitševani Autonoomse Vabariigi rahvuskogu 1918–20 aastate lipu autonoomse vabariigi lipuks ja esitas Aserbaidžaani ülemnõukogule taotluse kinnitada trikoloor riigilipuks. Presidendi seadlusega 29. XI 1991 (ratifitseeritud Aserbaidžaani ülemnõukogus 5. II 1991) lõpetati Aserbaidžaani NSV lipu ja vapi kasutamine ning riigilipuna tuli kasutusele 1918–20 Aserbaidžaanis kehtinud riigilipp. Sinine, punane ja roheline said taas Aserbaidžaani riigivärvideks.

EE 15, 2007; täiendatud 2015