Baleaarid
Baleaarid
Baleaarid (hisp Islas Baleares, katal Illes Balears), saarestik Vahemere lääneosas, moodustab Hispaania autonoomse piirkonna; 4992 km2, 1 113 100 elanikku (2011), halduskeskus Palma. Ametlikud keeled on hispaania ja katalaani keel.
Koosneb kahest saarestikust idapoolsed (hisp Islas Gimnesias; suuremad saared on Mallorca, Menorca, Cabrera) ja läänepoolsed Pitiuusid (hisp Islas Pitiusas 'männisaared'), suuremad saared on Eivissa ja Formentera.
Madalmägine pinnamood (kõrgus kuni 1445 m), Pitiuusid koosnevad lubjakivist ja merglist; vahemereline kliima ja taimkate (makja, gariig, igihaljad tammikud, alepo männikud). Viina- ja õlipuu- ning tsitruste kasvatus, kalapüük; turismipiirkond.
Ajalugu
Saartel olid foiniiklaste kaubalinnad, aastani 201 eKr kuulus saarestik Kartaagole, aastast 123 eKr Roomale, 5.–8. sajandil vandaalidele, Bütsantsile ja Frangi riigile ning aastast 798 araablastele. 1276–1344 eksisteeris iseseisev Mallorca kuningriik. Hispaania riigi koosseisus on Baleaarid 15. sajandist. Hispaania kodusõja ajal (1936—39) oli Mallorca itaalia fašistide ja Menorca vabariiklaste vägede tugipunkt.
EE 1, 1985; EE 7, 1994; muudetud 2014
