Baskin, Roman

Roman Baskin (25. XII 1954 Tallinn – 13. IX 2018 Tallinn), näitleja, lavastaja ja teatrijuht. Eesti Teatriliidu (1982) ja Lavastajate Liidu liige (1992). Eino Baskini ja Ita Everi poeg.

Lõpetas 1973 Tallinna 21. Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1980–92 ja pealavastajana 2001–03 Vanalinnastuudios, vahepeal vabakutselisena. Projektiteatri Kell Kümme asutaja ja juht (2003). Andnud Eesti Kunstiakadeemias ja Berliini Kunstide Akadeemias režiiloenguid, õpetanud Balti Filmi- ja Meediakoolis näitlejatööd. Lavastanud telenäidendeid („Tema majesteet komödiant”, 1983; „Viimane suvi”, 1987; „Squirrel”, 1990), filme („Vernanda”, 1988; „Rahu tänav”, 1991, mõlemad Tallinnfilm; „Vana daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme) ja teleseriaale („Vabariigi valvur”, 1994–95; „M Klubi”, 1996–99), mänginud filmis („Taevavõti”, 2011, Film Tower Kuubis; „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, 2011, Kuukulgur Film; „Kirjad Inglile”, 2011, F-Seitse; „Idioot”, 2011 ja „Free Range”, 2013, mõlemad Homeless Bob Production; „Perekonnavaled”, 2016, Filmivabrik; „Minu näoga onu”, 2017, Kuukulgur Film).

Ants Lauteri näitlejapreemia 1987. Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia ja Valgetähe IV klassi teenetemärk 2018.

Osi

  • Tudeng (Žvanetski Ei mingit kahtlust: Eksam, 1980)
  • Ludovic Méricourt (Chenot’ Kes aevastas?, 1981)
  • Tarelkin (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982)
  • Bryllman (Katzi Kolme peaga Buddha, 1984)
  • Kobalava (Tšhaidze Kolmest kuueni, 1984, ka näitejuht)
  • Fabrice (Anouilh’ Tuuleiil, 1984)
  • Claude Masure (Magnier’ Unerohi, 1985)
  • Cyrano (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1986)
  • Ivan Aleksandrovitš Hlestakov (Gogoli Revident, 1987)
  • AA (Mrożeki Emigrandid, 1989)
  • Professor (Kõivu Filosoofipäev, 1994 Draamateatris)
  • Jago (Shakespeare’i Othello, 1994 Rakvere Teatris)
  • kardinal de Richelieu (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995 Tallinna Linnateatris)
  • Neštšastlivtsev (Ostrovski Mets, 2000 Vanalinnastuudios)
  • Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 2003 Theatrumis)
  • Lamberto Laudisi (Pirandello Nii see on (kui teile nii näib), 2006 Tallinna Linnateatris)
  • Küürakas (Kivastiku Sõdur, 2007, R.A.A.A.M.)
  • Arvamusliider (Kalli Arvamusliider ja armuke, 2014, ka lavastus)

Lavastusi

  • Šukšini Kange mees (1980)
  • Dürrenmatti Füüsikud (1981)
  • Patricku Grupipilt (1983)
  • Kalli Lõunavaheaeg (1984)
  • Brechti Švejk Teises maailmasõjas (1985)
  • Molnári Liilia (1985 Rakvere Teatris)
  • De Filippo Silinder (1985)
  • Fo Selge-sompus-tuuline (1989)
  • Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud (1989 Noorsooteatris)
  • Simoni Lollid (1990, lavakunstikooli diplomilavastus)
  • Gray Finaal (1990)
  • Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas (1991, lavakunstikooli diplomilavastus Draamateatris)
  • Mrożeki Küürakas (1992)
  • Horovitzi Öö-öö (1993 Noorsooteatris)
  • Molière’i Tartuffe (1993 Noorsooteatris)
  • Dumas’ ja Sartre’i Edmund Kean (1995 Endlas)
  • Mozarti Figaro pulm (1996 Estonias)
  • Ibseni Peer Gynt (1997 Draamateatris)
  • Stoppardi Midagi tõelist (1999 Vanalinnastuudios, mängis Henryt)
  • Kesserlingi Pihlakavein (2000 Draamateatris)
  • Tšehhovi Kirsiaed (2001)
  • Shaw’ Südamete murdumise maja (2003 Draamateatris, koostöös Virumaa Muuseumitega, mängis kapten Shotoverit)
  • Bennetti Õuedaam (2004 Draamateatris, mängis Alan Bennett 2-e)
  • Fellini Orkestriproov (2004, mängis Dirigenti)
  • Ayckbourni Täiskuu (2006) ja Täiskuu 2 (2008, mängis mõlemas Normanit)
  • Albee’ Kõik aias (2006 Vanemuises)
  • Peltola Soome hobune (2007 Draamateatris)
  • Harwoodi Kostümeerija (2008 Vene Teatris)
  • Brontë’ ja Davisoni Vihurimäe (2008 Vanemuises)
  • Patricku Augustikuu teemaja (2009)
  • Ayckbourni Aiapidu (2009, mängis Teddy Platti)
  • O’Neilli Iha jalakate all (2010)
  • Shaw’ Mesallianss (2012, mängis John Tarletonit)
  • Shakespeare’i Hamlet (2013)
  • Strindbergi Preili Julie (2013)
  • Tubina Reigi õpetaja (2014 Vanemuises)
  • Patricku Armastus ei hüüa tulles (2014)
  • Patricku Skandaalisalu (2014)
  • Pinteri Armuke (2015)
  • Aykbourne'i Miljonite lemmik (2015)
  • Gray Finaal (2016 Eesti Draamateatris)
  • Zelleri Tõde ehk valetamise meistriklass (2016)
  • Puuri ja Kruusvalli Pilvede värvid (2017 Estonias)
  • Bagnoldi Kriidiaed (2018 Eesti Draamateatris)

Kirjandus

  • E. Treier. Globaalse haardega komöödia. F. Dürrenmatti  „Füüsikud“ „Vanalinna Stuudios“. – Sirp ja Vasar, 15. jaanuar 1982
  • P. Pii. „Toimik“ „Vanalinna Stuudios“. – Sirp ja Vasar, 7. mai 1982
  • E. Värk. Inimsuhted erakluse ja sõpruse taustal. – Õhtuleht, 4. juuli 1983
  • R. Baskin. Üks naeratus – kaks maski. Intervjueerinud T. Tälli. – Noorus 1986, 3
  • P.-R. Purje. Kontrastide värelus ja pinge. – Teater. Muusika. Kino 1987, 10
  • L. Vellerand. „Revident“ – miks ta mulle meeldib? – Rahva Hääl, 6. jaanuar 1988
  • P.-R. Purje. Roman Baskini Cyrano. – Teater. Muusika. Kino 1988, 2
  • P.-R. Purje. Sulepea silmuses. – Noorte Hääl, 29. september 1989
  • L. Vellerand. Mis juhtus R-i ja G-ga? – Teater. Muusika. Kino 1990, 2
  • J. Ruus. Noore Baskini okupatsiooniallegooriad. – Eesti Ekspress, 17. jaanuar 1992
  • R. Baskin. „Ma ei tea, mis on absurd“. Intervjueerinud L. Kirt. – Päevaleht, 3. märts 1992
  • P.-R. Purje. Usalduse kriis. – Päevaleht, 24. aprill 1992
  • P.-R. Purje. Visioon Roman Baskini loomingust. – Teater. Muusika. Kino 1993, 5
  • K. Sisask. „Tartuffe'i“ asemel „Tartufo“. –  Sirp, 21 . jaanuar 1994
  • L. Vellerand. Lihtinimene „Filosoofipäeval“. – Kultuurileht,  22. aprill 1994
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu ’95
  • L. Vellerand. Eeldaks rohkem varjundeid. – Kultuurileht, 9. juuni 1995
  • R. Baskin. Kui maailm ei kohandu meiega, peame meie kohanduma maailmaga. Intervjueerinud E. Vool. – Elu Pilt 1995,  9/10
  • G. Kordemets. Roman Baskini mängud. – Pühapäevaleht, 20. jaanuar 1996
  • Vastab Roman Baskin. Intervjueerinud K. Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1996, 5
  • K. Pappel. Figaro ja muud loomad. – Kultuurileht, 14. juuni 1996
  • V.-S. Maiste. Kire-inimene ja kõmisev eksistentsialism. – Postimees, 13. september 1996
  • M. Visnap. Mees suure algustähega. – Eesti Naine 1997, 1
  • L. Vellerand. Paradoksaalne Peer Gynt. – Kultuurileht, 31. jaanuar 1997
  • E. Heinla. Roman Baskin: „Eks nüüd proovin vanu kinoprojekte käivitada!“. – SL Õhtuleht, 13. veebruar 2003
  • P.-R. Purje. Baskin tegi veidralt õnneliku südamemurdumise maja. – Eesti Päevaleht, 30. juuni 2003
  • K. Eberhart. Peltola „Soome hobune“ ehk Kellele veel lihapalle? – Eesti Päevaleht, 9. oktoober 2007
  • Roman Baskin: mulle meeldib uurida meest ja naist. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2009, 6
  • J. Allik. Ideaalilähedane suvelavastus. – Sirp, 14. august 2009
  • J. Kulli. Üks aiapidu, kaks lugu, näidendit ja lavastust. – Sirp, 11. september 2009
  • M. Visnap. Vesi peseb ihu ja hinge. – Sirp, 30. juuli 2010
  • Roman Baskin. – Lavastajaraamat II. Tallinn, 2013
  • P.-R. Purje. Lemmikute raamat. Tallinn, 2013
  • Roman Baskin: teater peab sekkuma. Intervjueerinud H. Kaio. – Eesti Päevaleht : LP, 23. märts 2013
  • R. Raud. Baskini Hamlet – käsi ühiskonna pulsil. – Eesti Päevaleht, 19. juuli 2013
  • K. Randoja. Roman Baskini kümme suveteatriaastat. – Elukiri 2013, 8
  • K. Prints. Vastamata kõnedele ei vastata. – Sirp, 6. september 2013
  • P.-R. Purje. Pagari tütar muudeti öökulliks. – Teater. Muusika. Kino 2013, 10
  • K. Kotta. Targalt teostatud „Reigi õpetaja“. – Sirp, 25. aprill 2014
  • Roman Baskin: unustatakse, et näitlemine on pikamaajooks. Intervjueerinud U. Nõu. – Eesti Päevaleht, 23. detsember 2014
  • R. Baskin. Me elame kähkukate ajastul. Intervjueerinud P. Kooli. – Postimees : Arter, 5. september 2015
  • P.-R. Purje. Olen ma siin varem olnud? – Sirp, 19. veebruar 2016
  • Roman Baskin: miks me ei oska iseseisvusega midagi peale hakata? – ERR Kultuur, 22. oktoober 2017
  • P.-R. Purje. Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään.Postimees, 1. veebruar 2018
  • Roman Baskin. [Nekroloog.] – Sirp, 21. XI 2018

Välislinke

Professor – Peeter Volkonski, Tudeng – Roman Baskin. Žvanetski „Ei mingit kahtlust: Eksam”. (Vanalinnastuudio, 1980)

Muromski – Ago-Endrik Kerge, Tarelkin – Roman Baskin. Suhhovo-Kobõlini „Toimik”. (Vanalinnastuudio, 1982)

Robert Giraux – Vello Janson, Claude Masure – Roman Baskin. Magnier’ „Unerohi”. (Vanalinnastuudio, 1985)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2018