25. juulil 1946 teeb USA Marshalli saarestikus Bikini atollis esimese veealuse tuumapommiplahvatuse.

Bikini [-ki:-], rõngassaar Vaikses ookeanis, Marshalli saarestiku Raliki saarteaheliku põhjapoolseim saar. Pindala 5 km², laguun 442 km².

Saartegrupp, kuhu kuulub Bikini, avastati Otto von Kotzebue teisel ümbermaailmareisil 1825 ja nimetati ekspeditsioonil osaleva Tartu Ülikooli professori Johann Friedrich Eschscholtzi (1793–1831) nimega (nimetus oli kasutusel Teise maailmasõjani). Aastast 1946 USA halduses. Samal aastal viidi kohalik elanikkond (167 inimest) ära ja atoll seadmestati tuumarelva katsetusteks. 1. VII 1946 lõhati Bikinil esimene aatomipomm õhus ja seejärel 25. VII vee all 8 m sügavuses. Mõlemal juhul uuriti tuumarelva mõju laevadele. Ohvriks toodi mitu teenekat ja täiesti korras sõjalaeva (2 plahvatuses uppusid lahingulaevad Arkansas ja Nagato, lennukilaev Saratoga, 2 allveelaeva jt – kokku 12 alust). Saratoga oli Leyte merelahingus saanud 2 torpeedotabamust ja 5 kamikaze rammimist ning sõja lõppedes viis Vaikse ookeani sõjatandrilt koju üle 29 000 sõjaväelase. Nagato oli ainus sõja üleelanud Jaapani lahingulaev ja maailma esimene lahingulaev, mis varustati 16-tolliste suurtükkidega. Oli admiral lsoroku Yamamoto (1884–1943) lipulaev, millelt ta juhtis Pearl Harbori ründamist. 1948–51 tehti Bikinil tuumaplahvatusi, 1. III 1954 aga lõhati vesinikupomm (trotüülekvivalent 15 megatonni). See tekitas ränki purustusi ning saastas suure piirkonna radioaktiivselt; 100 miili kaugusel olnud Jaapani kalurid said kiirgusdoosi 170–700 röntgenit. Maailma avaliku arvamuse survel lõpetas USA 1958 tuumakatsetused Bikinil ja tõi sinna 1973 kohalikud elanikud tagasi.

Bikini on andnud nime naiste kaheosalisele napile päevitus- ja supelkostüümile – bikiinidele.

MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011