Jaapan

Pindala 377 835 km2
Rahvaarv 128 389 000 (2006)
Pealinn Tōkyō (8 372 400, eeslinnadega  36 769 200 el.)
Haldusjaotus 43 prefektuuri, 2 linnaprefektuuri, 1 pealinnaprefektuur ja 1 prefektuuri õigustega territoorium
Riigikeel jaapani keel
Rahaühik jeen (JPY)
Riigitähised JPN, JP

Jaapan, Jaapan (jaapani Nihon-Koku, Nippon ’tõusva päikese maa’), riik Ida-Aasias, hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest edelas asuvad Nansei saared; rannajoone pikkus 29 751 km. Aastast 1956 ÜRO liige.

 

 

Loe täiendavalt artikleid:

Loodus

Keskmäestikuline pinnamood, umbes 70 vulkaani, rannikul tasandikke. Maavaravaene (leidub kivisütt, vase- ja mangaanimaaki, väävlit, vähesel määral rauamaaki ja naftat). Mussoonkliima, sageli taifuune, maavärinaid ja tsunamisid. Lõunaosa lähistroopikas, põhjas külm ja lumine talv. Metsa ligi 70% maa-alast.

Loe täiendavalt Jaapani loodusest

Majandus

Kõrgelt arenenud tööstus-põllumajandusmaa. Edestab suurriike majanduse arengutempolt ja konkurentsivõimelt. Suured tööstus ja rahandusrühmitised Mitsubishi, Mitsui, Sumitomo, Fuji jmt. Peamised tööstusharud on must ja värviline metallurgia, energeetika-, masina- (tööstusseadmed, transpordivahendid, elektrotehnika- ja elektroonikakaubad; masinate väljavedu ületab sisseveo 9-kordselt), keemia-, tekstiili-, puidu- ja keraamikatööstus, kala- ja mereloomakasvatus ja -püük. Üle poole põllumaast niisutatav (aastas 2–3 saaki). Kasvatatakse riisi (üle poole külvipinnast), nisu, kaun- ja köögivilja, bataati, kartulit, puuvilja, teepõõsast, tubakat ja suhkruroogu, peetakse veiseid, sigu ja kodulinde. Väljavedu: masinad, seadmed, elektri- ja elektroonikakaubad, liiklusvahendid, keemia- ja metallitooted.

Loe täiendavalt Jaapani majandusest

Rahvastik

Kyoto prefektuuri Uji linna Byodo-in'i templi tuntuimaid ehitisi Fööniksikoda on kujundatud ka 10-jeenisel mündil

Honshu saarel asuv Himeji loss (ehitatud 1601-09)

Rahvastikust 99 % jaapanlased, usklikud valdavalt shintoistid ja budistid.

Loe täiendavalt Jaapani rahvastikust

Ajalugu

16. sajandini oli Jaapan killustunud paljudeks väikeriikideks. Tokugawa ajajärgul (1603–1867) suleti maa eurooplastele. Nn Meiji restauratsiooniga (1867– 1912) kukutati 1868 šogunaat ja kehtestati 1889 põhiseaduslik monarhia. 1894–95 sõdis Hiinaga (omandas Taiwani), 1904–05 Venemaaga, 1910 annekteeris Korea, 1931 okupeeris Mandžuuria ning 1937 alustas sõda Hiinaga. 7. XII 1941 ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Hawaiil. Teises maailmasõjas hõivas suurema osa Kagu-Aasia maadest. 1945 sunniti kapituleeruma ning aastani 1952 (Nansei saartel aastani 1972) oli Jaapanis USA okupatsioon. 1947. aasta põhiseadusega jäi keisrile esindusfunktsioon, Jaapan demilitariseeriti ning demokratiseeriti. Järgnenud aastakümnete kiire majandusarengu tulemusel on Jaapanist saanud maailma juhtivaimaid tööstusriike.

Loe täiendavalt Jaapani ajaloost

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • O.-M. Klaassen. Jaapan läbi aegade. Tallinn, 2008
  • K. Henshall. Jaapani ajalugu. Tallinn, 2010

EE 15, 2007; muudetud 2014