biogaas, käärimisgaas, orgaanilise aine käärimi­sel tekkiv (normaaltingimustel 0,4–0,5 m³/kg), peamiselt metaanist (umbes ⅔) ja süsinikdioksiidist (umbes ⅓) koos­nev gaas. Biogaasi saadakse reoveepuhastussette, läga, olmejäätmete või muu rohkesti orgaanilist ainet sisaldava substraadi kääritamisel kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. Eristatakse suhteliselt aeglaselt (15–30 päeva) kulgevat mesofiilset käärimist, mis toimub temperatuuril 30–38°C, ja ligi kaks korda kiiremini kulgevat termofiilset käärimist (temperatuuril 49–60°C). Eelistatakse esimest, sest see on stabiil­sem.

Suur kütteväärtus (20–25 MJ/m³) võimaldab biogaasi kasutada kütteks, valgustuseks või mootorikütuseks. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks. Biogaasi tootmine ei ole tavaliselt omaette eesmärk, vaid biogaas on orgaanilise aine lagundamise (näiteks puhastusseadmeis) ühe järgu kõrvalsaadus. Käärimisjääk sisaldab palju orgaanilist ainet (umbes pool esialgsest sisaldusest) ja rohkesti väetusaineid (esialgne kogus), mistõttu seda võib kasutada väetiseks. Hiinas, Indias ja mujal on ehitatud rohkesti väikesi lihtsaid, ühe pere energia- ja sanitaarseid vajadusi rahuldavaid biogaasigeneraatoreid.

EME 1, 2008 (A. Maastik)