Bottengarn kuivamas Abruka saarel (1939)

bottengarn (rts ’põhjavõrk’), suur angerjamõrd, millega püütakse kuni 10 m sügavuses rannavees. Bottengarni esiosa on pealt lahtine võrkkast, millesse avanevad ühe või kahe pära suudmed. Pärad koosnevad mitmest lahtivõetavast üksteise taha kinnituvast osast. Bottengarni kasti kõrgus on harilikult 3,5–9 m, tiiva (vesiaed) pikkus 80–170 m.

Eestis kasutatakse bottegarni harilikult rändangerja püügiks Saare- ja Hiiumaal. See Ameerika päritolu püünis tuli Taani (katsetati Taani väinades juba 1850–60. aastail) kaudu Rootsi 20. sajandi algul. Rootsist toodud bottengarne katsetati Eestis esimest korda 1929–30. Algataja oli A. Vikström, esimesi katsetajaid M. Schmuul Muhust. 1934 oli Sõrve rannas üle 20, 1939 kogu Saaremaal juba üle 340 bottengarni. Tööstuslikult hakati Eestis bottengarne tootma 1939.

MerLe, 1996