Saaremaa
 | |
 Saaremaad ja Muhumaad ühendab üle Väikese väina rajatud tamm |
| Saaremaa äärmustipud | |
| põhjas Pammana nina | 58°38,3' pl |
| Pakulaid1 | 58°38,6' pl |
| lõunas Sõrve säär | 57°54' pl |
| läänes Eldaneem | 21°49' ip |
| idas Anikaitse pank | 23°19,6' ip |
| 1Uuemail kaartidel näidatud Saaremaaga liitununa | |
Saaremaa, Lääne-Eesti saarestiku suurim saar; 2673 km2. Hõlmab Saare maakonna põhiosa (91,5%). Moodustab koos tema rannikuvetes asuvate väikesaarte ning Muhu ja Abrukaga Saaremaa maastikurajooni (2914 km2). Saaremaal on pikk (854 km) ja liigestunud rannajoon, tema rannavetes on paesel aluspõhjal 710 saart (47% Eesti meresaartest), neist 431 saare pindala on 0,1–1 ha ja 103 saare pindala alla 0,1 ha. Põhjas lahutab Saaremaad Hiiumaast Soela väin, idas Muhust Väike väin (selle üle on ehitatud tamm-maantee) ja edelas Kuramaast Kura kurk. Läänes ja loodes külgneb Saaremaa Läänemere avaosaga, põhjas ja kirdes Väinamerega, kagus ja lõunas Liivi lahega. Saaremaa rannajoont liigestab edelas kaugele merre sirutuv Läänemerd ja Liivi lahte eraldav Sõrve poolsaar, põhjarannikul on suurimad Tagamõisa (Tagala), Ninase ja Pammana poolsaar ning Taga-, Küdema, Leisi ja Triigi laht, lõunarannikul Roomassaare, Muratsi, Vätta, Siiksaare, Ruhve, Kahtla, Müraja ja Kiibassaare poolsaar ning Suur katel, Kuressaare, Sepamaa, Kasti, Sutu, Oe(s)saare (Laidevahe), Kõiguste, Viltina, Saastna, Unguma ja Müraja (Arju) laht. Läänerannikul on tuntuimad Atla, Eeriksaare, Kuusnõmme, Papissaare ja Harilaiu poolsaar ning Kaugatuma (sh Lõu (Lõo) ja Ariste), Atla, Kuusnõmme, Kihelkonna ja Uudepanga laht.
| Saaremaa | 2673 |
| Muhu | 2001 |
| Ruhnu | 11,36 |
| Abruka | 8,78 |
| Vilsandi | 8,75 |
| Kõinastu | 2,59 |
| Suurlaid | 1,9 |
| Väike-Tulpe | 1,81 |
| Kesselaid | 1,72 |
| Loonalaid | 1,08 |
| Udriku laid | 0,87 |
| Viirelaid | 0,81 |
| Vesitükimaa | 0,74 |
| Vahase | 0,66 |
| Kasselaid | 0,5 |
| 1koos Võilaiuga | |
Saaremaa maastikurajooni suurimad saared (km2)
Pinnamood
Mändjala luited
Vilsandi Rahvuspargis Elda pank
Saaremaa tekkis ligi 11 000 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärve veest kerkis Audaku ja Lagenõmme ümbrus. Saaremaad ümbritsevad väikesaared on enamasti nüüdisajal merest kerkinud paekõrgendikud, neid tuntakse laidude, rahude, karede ja nasvadena, mõnd ka maana (näteks Vesitükimaa, Linnusitamaa). Väikesaarte (paljusid neist ujutavad tormilained üle) mereliivast, kruusast ja veeristikust pinnakate on väga õhuke, kohati pole seda üldse (näiteks Vaika saartel). Saaremaa, Muhu, Kõinastu ja Kesselaiu põhjaosa ühtib valdavalt Jaagarahu lademe avamuse põhjaservaga. Selle lademe kõvemad kivimid ja biohermid moodustavad (katkendliku) Lääne-Eesti paekalda ehk Siluri klindi, mille lained on kohati murrutanud pankadeks. Kõrgeim on Panga ehk Mustjala pank (21 m). Paekalda juures on klibu- ja kruusarand. Väga palju kuhjub veeristikku Küdema lahes, kus Mustjala pangast lahti murdunud ja lõuna poole kandunud klibu moodustab Eesti ainulaadseima, üha kasvava, rannavallidega maasääre. Poolsaari (Ninase ja Tagamõisa poolsaar) moodustavaid panganeemikuid eraldavad Küdema ja Tagalaht. Kaugemale läände eendub Harilaid. Saaremaa lääne- ja lõunarannikul on rohkesti paeseid neemi, väikesi lahtesid, väikesaari ja rannikujärvi (Mullutu-Suurlaht, Mullutu laht jmt). Saaremaa hilisjääajast pärinevad pinnavormid on kujunenud eriaegsete ja -sihiliste liustikukeelte valdavalt kulutaval toimel ja hiljem on meri neid oluliselt tasandanud. Liustikuserva peatumist tähistavad madalad (5–8 m) moreenkünnised ja -kühmud (Pöide–Laimjala–Tõnija–Valjala joonel) ning Kangrusselja otsamoreen. Hilisjääajal kujunesid ka Leisi–Haeska ja Valjala oos. Silmapaistvaim pinnavorm on mandrijää kirde–edela-sihilise servamoodustisena kujunenud, ligi 50 km pikkune Lääne-Saaremaa kõrgustik. Servamoodustiste vöönd jätkub lõunas Sõrve kõrgustikuna (tegelikult kõrgend, kuni 37 m). Kõige rohkem (28% Saaremaa alast) on lainete uhutud liivsaviseid ja kivirohkeid (on ka kivikülve, näiteks Võhmas) karbonaatseid moreenitasandikke. Ainulaadse pinnavormi moodustavad Kaali meteoriidikraatrid.
Mullastik ja taimkate
| Saaremaa suurimad sood (km2) | |
| Koigi | 39,8 |
| Haeska | 20 |
| Piila | 19,5 |
| Pahila | 11,3 |
| Lõetsa | 8,9 |
| Tõre | 7,6 |
| Pelisoo | 7,5 |
| Purtsa | 5,4 |
| Ohtja | 5,3 |
| Lümanda | 3,6 |
| Järise | 3,3 |
| Punapea | 2,5 |
Laialdastel loodudel on paepealsed rendsiinad. Rähkmoreenil on enim rähkseid rendsiinasid, gleistunud rendsiinasid, gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldi, mis vahelduvad leostunud muldadega. Võrdlemisi paksu (23–25 cm) huumushorisondiga rendsiinadel (peamiselt Saaremaa lõuna-, loode- ja kirdeosas ning Muhus) on põlispõllud. Põldudelt koristatud kividest on laotud palju kiviaedu. Looduslikus taimkattes on valdavad salu- ja sürjamets ning liigirikas puisniiduilmeline pärisaruniit. Hajusalt kasvab kõikjal tamme-enamusega salumetsa, muude laialehiste liikidega (saar, jalakas, vaher, pärn) puistuid on rohkem Saaremaa ida- ja lõunaosas. Tuntuim on Abruka saare rähksel rendsiinal kasvav laialehine mets (Abruka looduskaitseala). Jääjärvede ja järvede ning poolsuletud merelahtede kohale kujunenud tasandikud hõlmavad maastikurajoonist ligi 27%. Sealseid leostunud gleimuldi katavad rohumaad ja metsad (peamiselt kaasikud ja sanglepikud). Saaremaa paetasandike väga õhukestel ja õhukestel paepealsetel rendsiinadel on loomets (mänd, kuusk, tamm) ja looniit. Lageloodusid on kõige enam Saaremaa idaosas. Kohati leidub vaid samblike ja sammaldega paelavasid.
Rannavallistike klibuloodude raikaeriku-kooslus võib püsida aastasadu (Vilsandil püsinud üle 1200 aasta). Lauge ranniku sooldunud muldadel kasvavad pilliroog ja meri-mugulkõrkjas, neist kõrgemal on ranna- ja pärisaruniit. Saaremaa kliima on Eesti merelisim, sellele on omased pikk soe sügis, pehme talv, hiline jahe kevad, tugev tuul, rohke päikesepaiste ja suhteliselt vähe sademeid (Vilsandil 540, Kuressaares 590, saare siseosas Karjas 650 mm/a). Kunagised kulutusnõgudes asunud järved on enamasti soostunud. Suurim on saare idaosas asuv rabajärvestikuga Koigi soostik. Selle põhjaosas (Kareda soos) on Saikla freesturbaväli (200 ha) ja Marjasoos vanad turbakarjäärid (185 ha). Saare keskosas paiknevad Haeska ja Pahila madalsoo on kultuuristatud (viimane ositi). Enamik soid on väikesed (alla 5 km2).
 Tammedega puisniit |  Saaremaa robirohi |  Üügu panga paepealne maastik |
Siseveed
| Saaremaa suurimad järved (km2) | |
| Mullutu laht | 8,5 |
| Suurlaht | 5,9 |
| Karujärv | 3,3 |
| Koigi | 1,76 |
| Linnulaht | 1,11 |
| Oessaare laht | 1 |
| Järise | 0,95 |
| Paadla laht | 0,8 |
| Kooru | 0,75 |
| Ohtja | 0,65 |
| Järveküla | 0,6 |
| Laialepa laht | 0,6 |
| Riksu laht | 0,5 |
Omapärase märgala moodustavad Saaremaa suurim siseveekogu, Kuressaarest läänes paiknev Mullutu-Suurlaht, sellest idas asuv Linnulaht jmt jäänukjärv ning nende soine lähiümbrus. Saaremaa siseosa suurim järv on Karujärv, ainulaadseim on Kaali suurimas meteoriidikraatris asuv Kaali järv. Saaremaa madalal lääne- ja lõunarannikul on palju nii alalisi kui ka ajutisi soolatoitelisi rannikujärvi (ainuüksi Tagamõisa poolsaarel ligi 50). Ojasid ja suuri kraave on 111; jõed on lühikesed (kogupikkus 745 km), pikimad on Lõve (31 km) ja Põduste (30 km), veerohkeim lühike Nasva jõgi. Laialdase maaparanduse tõttu on allikate ja soode veetoide oluliselt vähenenud. Suurim allikas on Odalätsi allikas (väljavool kuni 200 l/s), veerohked (60–80 l/s) on ka Pidula, Paadla ja Põhjala allikas.
 Karujärve rand |  Kaali meteoriidikraatris on Kaali järv |
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- Saaremaa I. Tallinn, 2002
- I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005
EE 8, 1995; MerLe, 1996; EE 12, 2003 (I. Arold); VE, 2006; muudetud 2011
