Charles de Gaulle ( R 91), Prantsuse esimene ja seni ainuke tuumareaktoriga lennukikandja, Prantsuse mereväe lipulaev.

Nime saanud Prantsuse riigimehe ja kindrali Charles de Gaulle’i järgi. Projekt aastast 1986, alguses pidi saama nimeks Richelieu. 1987 lisati Charles de Gaulle’i konstruktsiooni stealth-tehnoloogia elemente, kiil pandi 1989, vette lasti 1994, teenistusse arvati 2001. Laeva ehitamine venis nii riigi majanduslike raskuste kui ka konstruktsioonivigade tõttu. Ehitatud Direction des Constructions Navales Services (DCNS) laevatehases Brestis. Kodusadam Toulon.

Veeväljasurve 37 085 t (standardne), täislastis 42 000 t, pikkus 261,5 m, laius 64,4m, süvis 9,5 m, masinate võimsus 83 000 hj, relvastuses neli 16-st õhutõrjerakettide Aster vertikaalstardiseadet, kaks lähimaarakettide Sadral stardiseadet, kaheksa 20-mm õhutõrjekahurit ja 40 lennukit. Mere- ja õhuseireradarid, tuletulejuhtimisradar, kiirus 25,2 sõlme. Lennutekk 261 × 64 m lennukite Dassault Rafale M ja E-2C Hawkeye jaoks. Laeval on kaks lennukilifti, katapultsüsteemid, lähikaitse Phalanx ja Goalkeeper relvasüsteemid, oma otsingu- ja tulejuhtimisradariga varustatud kiirlaskekahurid. Ka lennukikandjal baseeruvatel eelhoiatuslennukeil ja -koptereil on pardal oma õhuseireradarid.

Meeskonnas on kokku 1950 liiget: 177 ohvitseri, 890 allohvitseri, 883 meeskonda, 550 liikmeline lennugrupp; võib peale võtta kuni 800 spetsiaalüksuslast.

2001 täitis lahinguülesandeid India ookeanis Afganistani-vastasel operatsioonil Enduring Freedom, 2002 India–Pakistani kriisi ajal ning 2005 Kagu-Aasias, osalenud merepäästeoperatsioonidel. Navigatsioonis olles on olnud merel 900 päeva, läbisõidetud miile jagub 12-kordseks ümbermaailmasõiduks.

2007–2008 remondis. Peamiselt täiustati lennukihooldussüsteeme ja relvastust ning elektroonikasüsteeme. Sai uued propellerid, kiirus tõusis 27 sõlmeni. Kasutatakse peamiselt lennukeid Rafale, Super Étendard ja E-2C Hawkeye ning koptereid SA365 Dauphin. Euroopa suuruselt teine lennukikandja Vene laevastiku lipulaeva Admiral Kuznetsovi (Адмирал флота Советского Союза Кузнецов) järel.

Kirjandus

• Laanemets, O. Lennukikandja ja õhusõda on kujunenud meresõja olulisemaks osaks. – Sõdur 2007, 3
• The Naval Institute Guide to Combat Fleets of the world, 15th edition. Their Ships, Aircraft, and Systems. Annapolis. 2007
• Jane´s Fighting Ships 1993-1994. London
• Jane´s Warship recognition Guide. London, 1999
• Laevad. Entsüklopeedia. Tallinn, 2003
• Jane´s Warship Recognition Guide. 2006

Loodud 2011 (R. Naber)