Jacques-Yves Cousteau

Jacques-Yves Cousteau [kustọ] (11. VI 1910 Saint André-de-Cubzac – 25 VI 1997 Pariis), Prantsuse okeanograaf ja mereväeohvitser. Lõpetas 1930 Brestis mereväeakadeemia, hakkas 1930. aastate keskel innukalt osalema allveetegevuses (akvalangi leiutajaid). Saadud oskused võimaldasid tal tõhusalt abistada Prantsuse vastupanuliikumist Teises maailmasõjas ja aidata pärast sõda puhastada Prantsuse rannikut meremiinidest. Ehitas 1950 vana miinitraaleri ümber uurimislaevaks Calypso, mille abil 35 aasta jooksul korraldas teaduslikke ekspeditsioone maailma meredele. Aastast 1957 Monaco Okeanograafiamuuseumi direktor; 1962–65 juhtis Prantsuse mandrilava hõlvamise programme Précontinent I, II ja III ning aastast 1962 tehti tema juhtimisel allveeuuringuid merepõhja rajatud jaamades (Vahemeres ja Punases meres). Ta on teinud palju allveearheoloogia arendamiseks, on allveefilmimise pioneere (näiteks õnnestus tal 1956 pildistada 41/2 miili sügava ookeani põhja), võttis esimesena kasutusele allveetelevisiooni. Kirjutas (koos Frédéric Dumas’ga) 1953 raamatu „Vaikuse maailmas”, mille järgi 1955 tegi samanimelise allveevärvifilmi. Ta on osalenud paljude mereuurimist käsitlevate raamatute ja filmide väljaandmises (sealhulgas 20-seerialine film „Jacques Cousteau veealune maailm”) ja tegelnud eksperimentaallaevade loomise probleemidega (võttis 1986 kasutusele rootorlaeva Alcyon). Cousteau on ülemaailmselt tuntud kui merekeskkonna puhtuse eest võitleja. Tunnistatud aastatel 1988–92 populaarseimaks prantslaseks.

Ta on kaasanud mereuurimisele ka oma pojad Philippe (hukkus lennuõnnetusel 1979) ja Jean-Michel Cousteau.

Mereleksikon, 1996; muudetud 2011