Adolf Fredrik Dreijeri risti plaar Ruhnu surnuaias

Adolf Fredrik Dreijer (ka Friedrich; 3. I 1817 Eknäs, Uusimaa maakond – 23. V 1892 Ruhnu), Soome ja Eesti vaimulik, teenis peamiselt Läänemere väikesaartel.

Õppis 1835–47 (immatrikuleeriti 10. Vl 1835) Helsingi ülikooli usuteaduskonnas, oli aastast 1936 Uusimaa (Nylandi) territoriaalise üliõpilasorganisatsiooni liige. Õpingute ajal töötas Eknäsi (soome Tammisaari, nüüd Raseborg, soome Raasepori; 1839) ja Tampere (1841) koguduses. Ordineeriti 18. XII 1847 Turu praostkonnas Porvoos.

Oli 1847–54 Uusimaa maakonna Karisi (soome Karjaa) koguduse adjunktõpetaja ja 1854–71 väikese Vårdö saare koguduse kaplan Ahvenamaal. Aastast 1871 oli Dreijer Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja. Tema pika teenistusaja jooksul valmis uus kirikla (vana hävis tules 1865) ja seal alustas tegevust kirikukool.

Oli abielus Anna Elisabeth Dreijeriga (sündinud Fellman; 14. VI 1830 – 7. II 1914). Adolf Fredrik Dreijer on maetud Ruhnu kirikuaeda.

Kolm tema lastest jäid saarele elama ja abiellusid ruhnlastega: poeg Fredrik Immanuel Dreijer (1859–1926) oli hiljem kiriku kellalööja, pojapoeg Matts Dreijer oli Soomes arheoloog; tütar Aina Maria Rosalie (sündinud 1865; abikaasa Johan Mickos) oli mitmeid aastaid saare ainuke ämmaemand.

Allikas ja kirjandus

• Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (Helsingin Yliopisto) (soome keeles)
• Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

Loodud 2013