Matts Emmanuel Dreijer (31. I 1901 Ruhnu - 15. lV 1998 Mariehamn), arheoloog, Ahvenamaa ajaloo ja kultuuri uurija ja populariseerija, Adolf Frederik Dreijeri pojapoeg. Tema poeg Stig Dreijer (9. IX 1939) on samuti ajaloolane.

Sündis Ruhnu saarel, elas kuuendast eluaastast Marienhamnis. Õppis majandust, omandas filosoofiamagstri kraadi ja õppis arheoloogiat. Oli 1933–70 Ahvenamaa maakonnaarheoloog. Aastast 1969 professor. Avastas 1930 Saltvikil Långbergsödas vanima inimasustuse jäljed Ahvenamaal, mis kuuluvad kammkeraamika kultuuri ajastusse. Leidis 1946 Kökaril Otterböte pronksiaja asulakoha, mida uuris 1950 koos Carl Fredrik Meinanderi ja Bengt Schönbeckiga. Oma töödes püüdis Dreijer tõestada ajaloolise Birka asumist Ahvenamaal, samuti saarestiku kuulumist Taanile. Ta ei nõustunud teooriaga, et Ahvenamaa varasem elanikkond vähenes rauaajal oluliselt, mis põhjustas soomlaste sisserände saartele. Dreijer oli innukas publitseerija ja Ahvenamaa eripärase kultuuri populariseerija, muuhulgas oli ta tegev Ahvenamaa muuseumi (juht 1934–70) ja Ahvenamaa kultuurirahastu (esimees 1952–70) loomisel. Ta oli Ahvenamaa Rahvaluule Seltsi sekretär ja selle aastaraamatu Åländsk Odling autoreid.

Deijer oli ka aktiivne ühiskonnategelane. Ta aitas kaasa parvlaevaliikluse, lõhepüügi ja vabatahtliku tuletõrje korraldamisele Ahvenemaal. Tema algatusel kõik said kõik Ahvenamaa omavalitsused endale vapid, mis 1950. aastatel muudeti ametlikuks.

Tema nime kannab park Marienhamnis.

Töid

• Åland och ålänningarna (1934)
• Det åländska folkets historia, I (1979)
• Genom livets snårskog (1984)
• The history of the Åland people: From the stone age to Gustavus Wasa, Volume 1, Issue 1 (1986)

Loodud 2013