Eesti Ajakirjanike Liit
| Eesti Ajakirjanike Liidu esimehed | |
| 1919–20 | Jaan Tomp |
| 1921–23 | Georg Eduard Luiga |
| 1924–26 | Paul Olak |
| 1927–28 | Harald Vellner |
| 1929 | Karl Kornel |
| 1930–32 | Heinrich Moorson |
| 1933 | Karl Kornel |
| 1934–40 | Jaan Taklaja |
| 1940 | August Sipsakas |
| 1957–81 | August Saaremägi |
| 1981–88 | Henno Toming |
| 1989 | Jüri Paalma |
| 1989–95 | Märt Müür |
| 1995–97 | Toivo Tootsen |
| 1997–2000 | Ralf Amos |
| 2000–01 | Tiia Palmaru |
| 2001–04 | Allan Alaküla |
| 2005–08 | Marica Lillemets |
| 2008– | Peeter Ernits |
Eesti Ajakirjanike Liit (lühend EAL), ajakirjanike kutseorganisatsioon; asutatud 16. VI 1919 Eesti Ajakirjanikkude Ühinguna, 1925–40 Eesti Ajakirjanikkude Liit. Asutati uuesti 1957 Eesti NSV Ajakirjanike Liiduna (NSV Liidu Ajakirjanike Liidu allorganisatsioon), EAL aastast 1989. EAL-i kuuluvad nii kirjutavad kui ka raadio- ja teleajakirjanikud, 2011 on umbes 500 liiget. Kõrgeim organ on kongress, mis valib juhatuse. Kuulub aastast 1998 Balti Ajakirjanike Föderatsiooni (Balti Pressi Liidu järglane) ja Rahvusvahelisse Ajakirjanike Föderatsiooni ning aastast 2001 Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni. Korraldab liikmete täienduskoolitust (ka välismaal) ja seminare. Aastast 1966 korraldanud igasuviseid ajakirjanike kokkutulekuid (vaheaeg 1990–93) ning maakondlikke pressipäevi. Annab lugejate, vaatajate ja kuulajate arvamuste põhjal aasta ajakirjaniku auhinda ning Juhan Peegli nimelist stipendiumi. EAL-i osalusel tegutseb ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ Avaliku Sõna Nõukogu. EAL-i juures töötavad keele- ja fotosektsioon, seenioride klubi ja ministeeriumide avalike suhete alal töötajate klubi. EAL-il on erinevate väljaannete, teabeagentuuride ning tele- ja raadiojaamade juures üle 40 osakonna.
Ajalugu
1921 korraldati I (iseseisvusaegne) Eesti ajakirjanike kongress. 1922–30, 1932–39 ning (paguluses) 1945 anti välja aastaalbumit „Õitsituled”. 1922 seati sisse ajakirjanike passid, aastast 1923 hangiti stipendiume, et teha välismaale õppereise, 1925 eraldati Eesti Kultuurkapitalist ajakirjanduse sihtkapital. 1926 hakkas liit korraldama iga-aastasi ajakirjanike balle ning 1927 soetas Pirita- Kosele ajakirjanike puhkekodu. 1920.–30. aastatel loodi sidemed Soome, Läti, Leedu ja Poola ajakirjanikega ning 1930 astus EAL Rahvusvahelisse Ajakirjanike Liitu. 1933 asutati koos Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonidega Tallinnas Balti Pressi Liit (töö katkes 1940 Balti riikide okupeerimise tõttu). 1940 lõpetasid okupatsioonivõimud EAL-i tegevuse ja riigistasid tema vara.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
