Eesti Loodusmuuseum
Eesti Loodusmuuseumi direktorid | |
1941 | Eerik Kumari |
1941–46 | Aino Kumari |
1946–50 | August Mank |
1950–52 | Richard Aare |
1952–61 | Juliana Telman |
1961–70 | Hell Maran |
1970–90 | Jaan Remmel |
1990–99 | Peeter Ernits |
1999–2006 | Lemmi Jõe |
2006–11 | Maris Laja |
2011– | Heidi Vilu |
Eesti Loodusmuuseum, aastani 1964 Eesti NSV Riiklik Loodusteaduste Muuseum, aastani 1991 Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum, asub Tallinnas; asutatud 1941 Eestimaa Provintsiaalmuuseumi loodusteadusalastest kogudest ning mitmest asutuse või eravalduses olnud kogust. II maailmasõja ajal said kogud tugevalt kannatada. Külastajatele avati muuseum 1946.
Püsiekspositsioon sisaldab väljapanekuid Eesti geoloogilise arengu, sisevete, soode, niitude, metsade ja Läänemere elustiku, maailma loomastiku ning Eesti kaitsealade ja looduskaitsealuste liikide kohta. Korraldatakse näitusi (2011. aastal 9), traditsioonilised on kevadised ja suvelõpu lillenäitused ning sügisesed seenenäitused (viimased aastast 1946). Muuseumil on harukordse teaduslik-kultuuriloolise väärtusega kollektsioone ning foto- ja slaidikogu; provintsiaalmuuseumi ajast on säilinud Balti, Rudolph Lehberti ja Jules Treaboux’ herbaariumid. Eraldi kogudena säilitatakse Günther Reindorffi, Mati Metsaviiru ja Valentin Soo putukakollektsiooni. Eesti Vanaaegkonna stratigraafilis-paleontoloogilises põhikogus on Friedrich Schmidti, August Mickwitzi, Alexis von Pahleni ja teiste kogutud materjale. Ornitoloogilisi kogusid on Valerian Russowilt, Adolph Rauchilt, Paul Wasmuthilt ja teistelt. Igal aastal lisandub alakogudesse uusi säilikuid (keskmiselt kuni 5000 museaali aastas). Aastast 1962 annab muuseum välja teaduskogumikku „Loodusmuuseumi töid” (2001 ilmus 4. kogumik), on koostatud õppematerjale eelkooliealistele ja kooliealistele, antakse aktiivõpet. Muuseumit külastab aastas kuni 25 000 huvilist.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011