Eesti Loodusmuuseum

Eesti Loodusmuuseumi direktorid
1941 Eerik Kumari
1941–46 Aino Kumari
1946–50 August Mank
1950–52 Richard Aare
1952–61 Juliana Telman
1961–70 Hell Maran
1970–90 Jaan Remmel
1990–99 Peeter Ernits
1999–2006 Lemmi Jõe
2006–11 Maris Laja
2011– Heidi Vilu

Eesti Loodusmuuseum, aastani 1964 Eesti NSV Riiklik Loodusteaduste Muuseum, aastani 1991 Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum, asub Tallinnas; asutatud 1941 Eestimaa Provintsiaalmuuseumi loodusteadusalastest kogudest ning mitmest asutuse või eravalduses olnud kogust. II maailmasõja ajal said kogud tugevalt kannatada. Külastajatele avati muuseum 1946.

Püsiekspositsioon sisaldab väljapanekuid Eesti geoloogilise arengu, sisevete, soode, niitude, metsade ja Läänemere elustiku, maailma loomastiku ning Eesti kaitsealade ja looduskaitsealuste liikide kohta. Korraldatakse näitusi (2011. aastal 9), traditsioonilised on kevadised ja suvelõpu lillenäitused ning sügisesed seenenäitused (viimased aastast 1946). Muuseumil on harukordse teaduslik-kultuuriloolise väärtusega kollektsioone ning foto- ja slaidikogu; provintsiaalmuuseumi ajast on säilinud Balti, Rudolph Lehberti ja Jules Treaboux’ herbaariumid. Eraldi kogudena säilitatakse Günther Reindorffi, Mati Metsaviiru ja Valentin Soo putukakollektsiooni. Eesti Vanaaegkonna stratigraafilis-paleontoloogilises põhikogus on Friedrich Schmidti, August Mickwitzi, Alexis von Pahleni ja teiste kogutud materjale. Ornitoloogilisi kogusid on Valerian Russowilt, Adolph Rauchilt, Paul Wasmuthilt ja teistelt. Igal aastal lisandub alakogudesse uusi säilikuid (keskmiselt kuni 5000 museaali aastas). Aastast 1962 annab muuseum välja teaduskogumikku „Loodusmuuseumi töid” (2001 ilmus 4. kogumik), on koostatud õppematerjale eelkooliealistele ja kooliealistele, antakse aktiivõpet. Muuseumit külastab aastas kuni 25 000 huvilist.

Eesti Loodusmuuseumi hoone Tallinna vanalinnas

Osa Eesti Loodusmuuseumi Läänemere ekspositsioonist

  

EE 12, 2003; muudetud 2011