Eesti paetasandikud
Paetasandikud on paigastikutüüp, kuhu kuuluvad paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud, mida liigestavad mõne meetri kõrgused paekühmud, kulutusnõod ja rannikul klibused rannavallid. Paljudes kohtades on karstivorme (karstilehtrid, karstikraavid; näiteks Kostiveres). Õhukestel paepealsetel muldadel (alla 30 cm) on looniidud ja -kadastikud (alvarid) ning madalad vähetootlikud loometsad (männikud, kuusikud). Paksemate huumusrikaste, kuid kiviste rähkmuldadega alal on põllud, salumetsad ja liigirikkad puisniidud (Laelatu). Merepiiril paikneb pank- või kaljurannavöönd. Paetasandikke on Põhja- ja Lääne-Eestis. Harjumaal Rebala paetasandikul on tuvastatud metsavööndi vanimad põllulapid (umbes 4000 aastat).
Vaata ka seotud artiklit
EE 11, 2002 (I. Arold); muudetud 2011