Harju maakond

Harjumaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	4333 km2
Elanike arv	526 505 (2010)
Keskus	Tallinn
Rahvastiku tihedus	121,5 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	83,20%
Haldusüksused	6 linna, 17 valda (sh 1 alevvald)
Asulad	7 linna (sh 1 vallasisene linn), 2 alevit, 34 alevikku ja 395 küla

Harju maakond, Harjumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Põhja-Eestis, ulatub põhjas Keibu lahest Eru laheni ning lõunas Ellamaa, Haiba, Kiisa ja Saarnakõrve maile ning Tapa lähedale, piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaa praegused piirid kujunesid põhiliselt välja 1962, kui tollase Harju rajooniga liideti Keila rajoon, Kõue külanõukogu ja Aegviidu ümbrus, 1963 lisandusid neile Valgejõe-äärsed metsaalad. Harju rajooni maakonnaks muutmisel jäid haldusüksuse piirid endiseks.

Harjumaa (2003)

Jõelähtme kivikirstkalmed

Muraste rand

Aksi saar

Suru Suursoo (ka Kõnnu Suursoo) Põhja-Kõrvemaal

Prangli saar

Ülemiste järv. Vaade veepuhastusjaama katuselt

Muuga kabelikivi

Majandus

Balti Laevaremonditehas

Statistilisse profiili kuuluvad Harjumaa ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi
	2003	sh Tallinn	2009	sh Tallinn
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	845	201	846	225
Mäetööstus	17	8	34	19
Töötlev tööstus	2 531	1 959	3 230	2 389
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	65	34	103	78
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus	83	60	120	84
Ehitus	2 074	1 816	4 801	3 735
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont	9 742	8 613	10 316	8 732
Veondus ja laondus	3 152	2 649	3 767	3 044
Majutus ja toitlustus	922	789	1 055	861
Info ja side	1 058	988	2 106	1 790
Finants- ja kindlustustegevus	518	472	1 148	1 008
Kinnisvaraalane tegevus	1 734	1 549	3 306	2 854
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	3 333	2 993	6 999	5 817
Haldus- ja abitegevused	931	839	3 372	2 883
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	0	0	2	1
Haridus	336	309	591	480
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	358	294	616	487
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	304	261	798	644
Muud teenindavad tegevused	526	479	1 339	1 123
Kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine	0	0	0	0
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	0	0	0	0
Tegevusalad kokku	28 529	24 313	44 549	36 254

Majandus. Harjumaa majandusele on omane tegevusalade mitmekesisus ning ettevõtete koondumine (Maardu, Paldiski, Keila, Saue, Saku, Kose, Kehra, Loksa, Viimsi, Jüri, Harku jmt). Majandusele avaldab tugevat mõju maakonna keskus ja riigi pealinn Tallinn. Harjumaa on olnud aastaid maakondadest esikohal ühe elaniku kohta laekuva tulumaksu (2002. aastal 3954 krooni) poolest. Harjumaal saadakse ka keskmisest kõrgemat palka: 2009. aastal oli brutokuupalk 883,45 eurot (Eesti keskmine 783,81 eurot). Harju maakonnas oli 2009. aastal registreeritud 90% (436) Eestis registreeritud välismaa äriühingu filiaalidest (482), 63% (3212) aktsiaseltsidest (5094), 62,5% (62 104) osaühingutest (99 308) ja 29% (9563) füüsilisest isikust ettevõtjaist (32 187). Tuntuimad firmad on AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, AS Tallinna Lennujaam, BLRT Grupp AS (Balti Laevaremonditehas), AS Kalev Chocolate Factory, AS Liviko, AS Tallegg, Saku Õlletehase AS, AS Norma, AS Harju Elekter, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Kehra Paberivabrik) ning AS Mistra-Autex. Harjumaal on mitmed teadus- ja tööstuspargid. Tuntuim neist on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus asub üle 150 ettevõtte, samuti Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.

Tootmisettevõte AS Tallegg Lool

Harjumaa (v.a Tallinn) ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi
	1. I 2003	31. XII 2009
Aktsiaseltsid	574	493
Osaühingud	3483	10 951
Tulundusühistud	76	63
Täisühingud	22	36
Usaldusühingud	18	60
Füüsilisest isikust ettevõtjad	1244	2 269
Välismaa äriühingute filiaalid	19	35
Kokku	5436	13 907

Põllumajandus. Põllumajandusele on iseloomulik mitmekesisus (teravilja-, kaunvilja-, rapsi-, rüpsi-, lina-, kartuli-, köögivilja-, lille- ja loomakasvatus (sh karusloomad) ning piima- ja munatootmine). Harjumaa teravilja koristuspinnast (16 974 ha) moodustas 2009. aastal rukki ja nisu oma 4212 ha, kusjuures keskmine saagikus oli rukkil 28,03 ja nisul 33,28 ts/ha. Odra ja kaera koristuspind oli 9858 ha ning saagikus odral 30,38 ja kaeral 24,37 ts/ha. Muu teravilja liikidest oli tatra koristuspind 2, tritikul 538 ja segaviljal 37 ha, õlilina kasvatati 29 hektaril ning rapsi, rüpsi ja kartulit 5438 hektaril. Suurimad teraviljakasvatajad on AS Kose Agro ja AS Raubri (Padise vald). Veiste (11 500, sh piimalehmi 4600), sigade (19 700), lammaste ja kitsede arvu (5200) poolest on Harjumaa riigi keskmiste maakondade hulgas, keskmisest (6838 kg) veidi väiksem on piimatoodang lehma kohta (6359 kg). Suurimaid piimatootjaid on Rein Rigale kuuluv Tuula talu (Saue vald), piima-mahetooteid valmistab Ida-Euroopa suurim mahefarm – AS Saidafarm (Nissi vallas Lehetu külas). Eesti munatoodangust (173,264 miljonit) annab Harjumaa 48% (83,581 miljonit). Põhiosa sellest moodustab Loo alevikus asuva AS Talleggi toodang (75 miljonit, 2013. aastaks viiakse linnulihatööstus Loolt Tabasallu). Suure tarbija Tallinna tõttu on Harjumaal arenenud aiandus. 2010. aaasta põllumajandusloenduse andmeil oli Eesti põllumajanduslikes majapidamistes müügiks kasvatatavate avamaaköögiviljade külvipind kokku 2757 ha, sellest Harjumaal 560 ha. Peakapsast (Eestis kokku 637 ha) kasvatati Harjumaal 158, söögipeeti (318 ha) 102, porgandit (647 ha) 264, kaalikat (140 ha) 19 ja muud avamaaköögivilja, v.a mugulsibul ja küüslauk (412 ha) 13 hektaril. Peale suurte köögiviljakasvatajate (Kadarbiku talu, Laheotsa talu, AS Sagro) on Harjumaal ka suuri lillekasvatusmajandeid (Viimsis AS Aikikor ja OÜ Pekaflora, Harkus AS Ceres, Saku vallas Juulikul OÜ Nurmiko Hulgi, Laagris Laheotsa talu jmt).

Kalalaev Räim Prangli sadamas

Metsandus ja jahindus. Harjumaal oli 2002. aastal metsa 215 100 ha (49% maakonna alast). Puistu keskmine vanus oli 63 aastat, ühe hektari puidutagavara 147 tm ja juurdekasv 4,43 tm hektari kohta. Peamised puuliigid olid mänd (46%), kuusk (23%) ja kask (25% puistuist). Riigimetsast asus 22,8% Kuusalu, 21,1% Anija, 9,7% Kõue, 8,1% Padise ja 7,6% Kuusalu vallas. Metsanduse alal tegutses 85 ettevõtjat (1. I 2003), metsa varuti ligi 300 000 tm ja uuendati 500 hektaril. Praegu haldab Harjumaa riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Harjumaa metskond oma Keila, Saku, Viimsi, Anija, Valgejõe, Aegviidu, Rooküla ja Paunküla metsandikuga. Metskonna üldpindala on 94 460 ha, sellest metsamaad 77%. Enamlevinud on palumetsad, samblasoometsad, nõmmemetsad ja rabastuvad metsad. Puuliikidest kasvab ka praegu enim mändi; järgnevad kask ja kuusk. Metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 198 hektaril (istutati 154 hektaril ja külvati 44 hektaril), kõige enam istutati kuuske – 72 hektaril. 2009. aastal oli Harjumaa riigimetsamaal raiepindala 2892 ha ja puitu raiuti kokku 210 315 m³, erametsamaal aga 3703 ha ja raiuti 226 774 m³. Harjumaal kütiti 2009. aastal (sulgudes 2002. aasta näit) 41 (136) halljänest, 4 (1) hunti, 14 (6) ilvest, 314 (71) kobrast, 784 (332) kährikut, 1529 (454) metskitse, 40 (61) metsnugist, 1515 (559) metssiga, 75 (33) minki, 4 (9) mäkra, 2 (1) pruunkaru, 581 (398) põtra, 652 (696) punarebast, 3 (17) tuhkrut, 1 (–) saarmas, 4 (47) valgejänest ja 2415 (1166) parti.

Kalandus. Pikk rannajoon ja head sadamad võimaldavad arendada nii ranna- kui ka kaugpüüki. 2009. aasta rannapüügi aastasaagist (253,2 t) moodustasid peamise osa räim (153,8 t), lest (72,7 t), siig (5,3 t), ahven (3,7 t) ja meriforell (3,5 t). Traalpüügi põhisaak (2010) oli räim (5693,2 t) ja kilu (20 383,4 t), traalereid lossiti peamiselt Miiduranna (kokku 9139 t), Meeruse (4872 t) ja Paldiski sadamas (12 068 t). Suurimad kalakasvatused olid 2009. aastal Pärispeal (vikerforell) ja Kotkaveskil (peamiselt kalaturismi tarbeks).

Veondus. Eesti 1602 km põhimaanteedest paikneb Harjumaal (252 km. Tähtsaimad neist on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Harjumaa riigimaanteede pikkus kokku oli 2009. aastal 1555 km (neist 1319 km kattega), lisaks 252 km põhimaanteedele oli 165 km tugimaanteid ja 1105 km kõrvalmaanteid. Harjumaal on registreeritud kolmandik (2009. aastal 215 444) Eesti mootorsõidukitest (649 546), kolmandik sõiduautodest (arvud vastavalt 178 211 ja 545 692) ning üle kolmandiku (30 406 ja 81 111 veoautodest ja bussidest (1471 ja 4117). Harjumaa liine teenindab 16 bussifirmat. Harjumaa tähtsaid asulaid (Keila, Saku, Saue, Lagedi, Raasiku, Aegviidu jmt) läbivad Tallinnast lähtuvad raudteeliinid. Suured meresadamad on Tallinnas, Paldiskis ja Muugal.

Turism. Harjumaal on 282 atesteeritud majutuskohta.

Vaade Muuga sadamale

Edelaraudtee rong

Tallinki sadama D-terminal

Haridus, kultuur ja tervishoid

Amandus Adamsoni ateljee-muuseum Paldiskis

Haridus. Harjumaal oli (2009) 141 päevast üldhariduskooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi ja 22 kutseõppeasutust. Tegutses 11 erivajadustega laste kooli (sh Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kosejõe Kool, Salu kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool). Üldhariduskoolide hulgas oli 5 riigikooli ja 18 erakooli, ülejäänud olid munitsipaalkoolid. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 53 908. Harjumaal oli 213 koolieelset lasteasutust, neis lapsi kokku 28 979. 1993 lõpetas tegevuse maakonna koordineeriv huvikeskus ja selle asemele on loodud piirkondlikud huvikeskused. Tegutsesid muusika-, huvi- ja kunstikoolid ning 9 noortelaagrit. Noorte vaba aja ja harrastuskeskused on loodud Maardu, Paldiski, Kehra ja Saue linnas, Arukülas, Lool, Tabasalus, Viimsis, Ellamaal, Laagris, Sakus ja Jüris.

Kultuur. Harjumaal on 70 rahvamaja, 82 raamatukogu (lugejaid 110 500), 64 muuseumi ja 1 teemapark (Saku vallas Kurtnas asuv Vembu-Tembumaa). Riiklikud muuseumid on maakonna muuseum – Harjumaa Muuseum (filiaal Amandus Adamsoni ateljee-muuseum Paldiskis) ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 1688 arheoloogiamälestist, sh Jõelähtme hilispronksiaegsed kivikirstkalmed, 7.–8. sajandil rajatud Jägala linnus, Assakul asuv Nõiakivi ja Saula Siniallikad (ühtlasi ka looduskaitse all). Ehitismälestisena on kaitse all 18 kirikut, 4 linnust ja 2 kloostrit. Harjumaal on umbes 150 rüütli-, kiriku-, karja- ja kõrvalmõisa. Neist riikliku kaitse all on 33 silmapaistvat mõisaansamblit. Maakonnas on 277 ajaloomälestist, 1265 ehitismälestist, 1804 kunstimälestist, 16 tehnikamälestist ja 2 muinsuskaitseala. Tallinna vanalinn on UNESCO maailmapärandi objekt.

Sport. Harjumaal on (ilma Tallinnata) umbes 1000 spordirajatist: 60 spordisaali, 16 ujulat, 20 staadioni, 5 lasketiiru, 8 atesteeritud talli, söerada, golfi- ja kurniväljakud jne. Loodusesse on rajatud palju lihtsamaid spordirajatisi, nagu võrk- ja korvpalliväljakuid, tennise-, seinatennise- (squash’i-) ja uisuväljakuid, ning märgistatud matka-, jooksu- ja terviseradu. Harjumaa on liitunud Euroopa jalgsimatkaradade E9 (Hispaania–Nordkapp) sarjaga, tähistatud on 6 rajalõiku: Paldiski (26 km), Lohusalu (16 km), Harku (27 km), Naissaare (20 km), Rebala (15 km) ja Kuusalu matkarada (23 km). Peale jalgsimatkaradade läbivad Harjumaad 2 rahvusvahelist rattarada: Tallinn–Kloogaranna–Paldiski–Padise–Nõva (98 km) ja Tallinna sadam–Pirita–Kostivere–Koogi teerist–Kiiu–Loksa–Vihasoo (116 km). Maakonnas on asutatud umbes 150 spordiklubi, kus harrastatakse umbes 75 spordiala.

Tervishoid. Harjumaal tegutseb 12 suurt ja mitu väiksemat üldarstiabi osutavat perearsti- või tervisekeskust ning 41 apteeki. Kokku on maakonnas 326 perearsti. Hambaraviteenust osutatakse 35 hambaravikabinetis (12 kabinetis töötab mitu hambaarsti). Harjumaal on 16 haiglat, mille koosseisus on 8 kiirabibrigaadi. Voodikohti on haiglates kokku 3114. Raviasutustes töötab 2093 arsti ja 4099 õendusala töötajat. Harjumaal on 4 riiklikku hooldekodu krooniliste psüühikahäirete ja vaimse puudega täiskasvanute jaoks (Kernus, Paunkülas, Ravilas, Valklas). Hooldekodud on ka Harkus, Kuusalus, Munalaskmel, Rae vallas (Jüris), Haabneemes (Rannapere pansionaat), Kose vallas (Oru hooldekodu) ja Keila vallas (Karjaküla Sotsiaalkeskus ja Villa Benita). Riiklikke hooldusteenuseid osutatakse ka Keila Sotsiaalkeskuses, Saue Päevakeskuses, Saku Päevakeskuses, Kehra sotsiaalkeskuses, Kuusalu Almakeskuses ning Vääna Laste- ja Noortekodus. Laste hoolekandeasutused on Haiba Lastekodu, Vääna Laste- ja Noortekodu, Keila SOS Lasteküla ning Viimsi Perekodu. Maakonnas asub 1 rehabilitatsiooniasutus – OÜ Proferto Arenduskeskus, kus rehabilitatsiooniteenust osutatakse sügava ja raske puudega lastele.

Pääsküla raba matkarada

Saula Siniallikas

Padise klooster

Ajalugu

13. sajandi I poolel hõlmas Harjumaa suurema osa nüüdsest Raplamaast ja nüüdse Harjumaa kaguosa, seal oli umbes 1200 adramaad ja 3 kihelkonda (üks Varbola ja Keava maalinna, teine Lohu Jaanilinna ümbruses, kolmas hilisema Kose kirikukihelkonna alal). Keava lähedal paiknes Raikküla nõupidamiskoht. 1219–20 vallutasid Harjumaa taanlased, 1227–37 oli see Mõõgavendade Ordu ja 1237–38 Liivimaa Ordu valduses, 1238 tagastati Harjumaa Stensby lepinguga Taanile. 13. sajandi I poolel moodustati Hageri, Juuru ja Kose ning arvatavasti samal sajandil Rapla kirikukihelkond. Hiljemalt 13. sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala (valdav osa nüüdse Harjumaa alast ja Läänemaast Nõva valla ala). Sealtpeale hõlmas Harjumaa 8 kihelkonda (endisest Revalast Jõelähtme, Keila, Kuusalu ja Vaskjala ehk Jüri). 13. sajandi II poolel moodustati Harju-Jaani, Harju-Madise ja Nissi kirikukihelkond, 17. sajandi I poolel Risti kihelkond. Alates 13. sajandist oli Harjumaa arenenud mõisamajandusega piirkond. 1343 puhkes seal Jüriöö ülestõus. 1346 müüs Taani kuningas Harjumaa koos Virumaaga Saksa Ordule, kes pantis need 1347 Liivimaa Ordule. Selle valdusena kuulus Harjumaa Tallinna komtuurkonda. 13.–14. sajandil asus Harjumaa rannikule rootslasi, 18. sajandiks oli osa neist eestistunud. Rootsi (1561–1710) ja Venemaa valduses olevana (1710–1917) kuulus Harjumaa Eestimaa kubermangu. 1805 ja 1858 oli Harjumaal suuri talurahvarahutusi (Kose-Uuemõisa ülestõus, Mahtra sõda). 1850.–60. aastail levis Ida-Harjumaal Maltsveti liikumine. 1860. aastail asutati laulukoore, kuid osavõtt rahvuslikust liikumisest oli vähene. Talude päriseksostmine algas 1863 ja toimus põhiliselt 1860.–70. aastail. Suurimaiks sadamaiks kujunesid 19. sajandil Paldiski (linn aastast 1783) ja Loksa, 1875–1915 tegutses Paldiskis merekool. 1870 avati Balti raudtee, 1905 Keila–Haapsalu harutee, 1900 Tallinna–Viljandi raudtee. 1874 valmis Loksa tellisetehas, 1879 Järvakandi klaasivabrik, 1893 Kohila puupapivabrik, 1898 Joaveski puupapivabrik, 1920. aastail hakkas toodangut andma Ülgase fosforiidikaevandus ja -vabrik, 1938 Kehra tselluloositehas. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli Harjumaa ülestõusu alasid (detsembriülestõus 1905). Novembrist 1917 veebruarini 1918 oli Harjumaa kommunistide võimu all. Vabadussõjas tungis Punaarmee 4. I 1919 Kehra jaama – Valkla mõisa joonele, 7. jaanuaril löödi ta tagasi. Eesti iseseisvuse ajal oli Harjumaal linnu kuni 3: Paldiski, 1926–40 Nõmme, aastast 1938 Keila (1925–38 alev); valdu oli 44 (pärast 1939. aasta vallareformi 32). 1924 asutati Kuusiku põllumajanduse katsejaam ja 1925 Kehtna kodumajanduskool, 1934 oli Harjumaal (5660 km²) 105 000 elanikku. 1945 said aleviks Järvakandi, Kehra, Kohila ja Rapla, 1948 lisandus Loksa. Kui maakonnad seoses haldusjaotuse muutmisega 1. X 1950 kaotati, moodustati Harjumaa alal Harju, Keila, Kose ja Rapla rajoon. 1957 kaotati Loksa rajoon, 1959 Kose rajoon ja 1962 Keila rajoon ning nende territoorium liideti põhiliselt Harju rajooniga.

Kuusiku katsebaasi peahoone

Ülgase fosforiidirikastusvabriku varemed ja kaevanduse peasissepääs

Paldiski merekool (1907)