Huumus

huumus, pruun või must amorfne keeruka koosti­sega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. Tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ning mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 3–8% lämmastikku. Et tekkes osaleb mikroobne valk, on huumuse lämmastikusisaldus suurem kui selle lähteaineks olnud orgaa­nilistes jäänustes. Mulla lämmastikuvaru sisaldubki huumuses, kusjuures selle täiuslikkuse määrab lämmastikuliste sildade olamasolu ja toimimine valdavalt benseeniringiga huumusainete molekulis.

Huumus on ehituselt ja koostiselt lähteainest keerukam ning tema põhi­mass koosneb huumusainetest (mulla huumuses sisalduvad orgaa­niliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteaineist keerukamad ained; lahustumatud huumusained on humiinained, leelis­tes lahustuvad huumushapped; neist humiinhape sadestub mineraalhapetes, fulvohape jääb sealgi lahusesse). Huumust on mulla A-horisondis 1–10%, harva kuni 25%, sügavamal on huumusesisaldus väiksem. Erandiks on leet-gleimuldade ning mõningate leetunud ja leedemuldade huumus-illuviaalhorisont (Bh), kus huumust võib olla kuni 4–5%.

VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Reintam)