Eestis nagu teistes Põhjamaades ei ole religiooni mõju suur. Kirikus käiakse peamiselt usupühadel ja pühapäeviti. Levinud on hingedepäeva tähistamine haudadel küünalde süütamisega. Agaramalt tegutsevad mõned väiksemad usulahud (nt Jehoova tunnistajad). See johtub sellest, et juba aastast 1926 on perekonnaseisukirjade pidamine korraldatud riiklikul tasandil, ja asjaolust, et üle poole sajandi ei õpetatud koolides usuõpetust. Vanadest traditsioonidest on taastatud uute ehitiste ja rajatiste, lippude jms kiriklik sisseõnnistamine. Kaitseväes, haiglates ja vanglates teenivad kaplanid jt vaimulikud. Usklike tegeliku arvu teadasaamist raskendab asjaolu, et suhtumist religioonisse peetakse Euroopa tavade kohaselt delikaatseks küsimuseks. Seetõttu oli viimastel loendustel religiooni puudutavatele küsimustele vastamine vabatahtlik.

1897. aastal oli Eesti alal protestante 84,2, õigeusklikke 14,3, vanausulisi 0,7, juudi usundi tunnistajaid 0,5 ja katoliiklasi 0,4 %. Ligikaudu samasugune jaotus oli 1922. aasta loenduse andmetel: luterlasi 78,3, õige- ja vanausulisi üle 19, baptiste 0,5, juudiusulisi 0,4 ja katoliiklasi 0,2 %. 1937. aastal oli EELK koguduste liikmeid 851 060 ja EAÕK liikmeid 192 267.  Vahepealse ligi poole sajandi kohta tõesed andmed puuduvad. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistas 15-aastaste ja neist vanemate seast (1 031 285 inimest) kindlasse usundisse kuulumist 31,8% küsitletuist. Usu suhtes ükskõiksed moodustasid 37,0 ja ateistid 6,7% vastanuist, küsimusele ei osanud  vastata 15,8% ja ei soovinud vastata 8,7%. Kindlalt uskujaist moodustasid luterlased 14,8%, õigeusklikud 13,9%, baptistid 0,6%, katoliiklased 0,5%, Jehoova tunnistajad 0,4%, nelipühilased 0,3% ja vanausulised 0,2%, muid usundeid märkis 0,9% ning usundi jättis enda teada 0,2% vastanuist. Kokku oli usundeid 76. Kindlat usundit tunnistas 26,3% eestlastest, 42,0% venelastest ning 46,6% muude rahvuste esindajaist.

1990. aastate II poolel oli kõige rohkem luterlaste kogudusi. 2000 oli EELK-s 166 kogudust ja neisse kuulus üle 47 100 liikme. Järgnesid õigeusu ja baptistide kogudused. Üle 10 koguduse on veel nelipühilastel, metodistidel, jehovistidel ja vanausulistel. Kokku oli kogudustel 220 000 liiget.

EE 11, 2002 (Arvo Kuddo ja Kaljo Laas)