Eesti Õpetajate Liit

Eesti Õpetajate Liidu esimehi
1917 Peeter Põld
1917–19 Konstantin Treffner
1919–22 Jüri Annusson
1923–29 Ernst Martinson (Enn Murdma)
1929–30 Mihkel Välbe
1930–33 Ernst Martinson
1933–35 Aleksander Veiderma
1935–40 Ernst Martinson

Eesti Õpetajate Liit (EÕL), õpetajate kutseorganisatsioon, tegutsenud 1917–40 ja taas aastast 1991. 1917 hakati asutama piirkondlikke õpetajate ühinguid, nende alusel moodustati Eesti Kooliõpetajate Keskliit, mis 1919 nimetati EÕL-iks. EÕL kaitses õpetajate kutsehuve, korraldas täienduskursusi, õpetajate kongresse, õpetajate päevi, pedagoogikanädalaid ja näitusi. Andis välja ajakirja Kasvatus (1919–40) ja nädalalehte Õpetajate Leht (1930–40). 1933. aastast hakati Õpetajate Lehe lisana välja andma bülletääni Kooliuuenduslane. 1937 kuulus EÕL-i 12 maakondlikku õpetajate ühingute liitu (116 kohalikku õpetajate ühingut), 10 iseseisvat ühingut ja seltsi ning Vanade Õpetajate Ühing. Kokku ühendas EÕL sel ajal u 3500 õpetajat. Pärast taasasutamist piirkondlike õpetajate ühingute traditsioon ei taastunud, tekkisid ülemaalised kutseühingud ning aineõpetajate ühingud. 2010 kuulus EÕL-i 16 ühendust, sh heterogeense liikmeskonnaga, ent koolisuunitlusega Johannes Käisi Selts, Bengt Gottfried Forseliuse Selts ja Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut.  Aastast 2001 on esimees Lehte Jõemaa.

Eesti Õpetajate Liidu liikmed (2010)

Kirjandus

  • J. Rummo. Eesti Õpetajate Liit 1917–1922. – Kasvatus 14, 1922,  lk 212
  • A. Marmor. Eesti Õpetajate Liit 1917–1927. – Kasvatus 7, 1927, lk 318
  • H. Kelder. Eesti Õpetajate Liit demokraatliku kooli ja õpetajaskonna huvide kaitsel. – Haridus 6,1991, lk 45
  • V. Horm. Eesti Õpetajate Liit 1917–1937. – Kooliuuenduslane 12, 1995, lk 12–13
  •  F. Eisen. Kooliuuenduse liikumisest Eestis. Tallinn, 1995

EE 12, 2003; muudetud 2011