Põld, Peeter

Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. VII 1878 Puru küla, Jõhvi vald – 1. IX 1930 Tartu), pedagoogikateadlane ja koolijuht, Eesti esimene haridusminister; Helmi Põllu abikaasa, cand theol (1906), Tartu Ülikooli audoktor (1927).

Lõpetas 1906 Tartu ülikooli (TÜ) usuteaduskonna, täiendas end pedagoogika alal Saksamaal ja Šveitsis (1908). Oli esimese eestikeelse gümnaasiumi, Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi asutajaid ja 1908–18 selle direktor, 1918 (esimene) haridusminister, 1918–25 TÜ kuraator, 1925–27 prorektor ja 1920–30 pedagoogikaprofessor, 1922–30 ühtlasi TÜ didaktilis-metoodilise seminari juhataja.

On eesti pedagoogikateaduse ja emakeelse kooli rajajaid, jätkas Jakob Hurda traditsioone. Võitles venestuspoliitika vastu. Klassikalis-kristliku pedagoogikasuuna esindajana pidas kasvatuse aluseks rahvuslikkust, usklikkust (koostas 1923 uue algkoolide usuõpetuse õppekava), lapse isikupära arvestamist ning omategevust (nt iseseisvat õppimist ja katsete tegemist). Propageeris kohustuslikku kaheastmelist (4+2) algkooli ja kaheastmelist (2+4) keskkooli. Toimetas 1917–18 esimest eestikeelset pedagoogikaajakirja Kasvatus ja Haridus (7 numbrit). Oli Maapäeva liige, kuulus Eesti Rahvaerakonna liidrina Asutavasse Kogusse ning I ja II Riigikogusse, juhatas Tartu linnavolikogu. Tegutses paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, oli Eesti õpetajate kongressi algatajaid, Eesti Õpetajate Liidu esimene esimees ja 1926–30 Eesti Karskusliidu esimees.

Töid

  • Usuline kriis, selle tunnuseid, põhjusi ja ületamise võimalusi (1932, 21992)
  • Üldine kasvatusõpetus (1932, 21993)
  • Eesti kooli ajalugu (1933, 21992)
  • Valitud tööd (1993)

Kirjandus

  • A. Elango. Peeter Põld pedagoogina. – Peeter Põld. Valitud tööd I. Tartu, 1993
  • Professor Peeter Põld: kirjanduse nimestik 1901–1994. Tartu, 1994
  • Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu, 1996

EE 14, 2000; muudetud 2014