Elva

Elva üldandmed
Elanike arv (2012)  5992
Pindala 9,92 km2
Linna õigused  1938
Linnapea Toomas Järveoja
Maakond  Tartumaa

Elva, linn Tartumaa edelaosas Tartu–Valga raudtee ääres Elva jõe keskjooksul.

Läänes möödub linnast Tartu–Valga maantee, kirdes hõlmab Elva Peedu aedlinnaosa (liideti Elvaga 1958), lõunas piirneb Käärdi alevikuga. 

Elvas on konstaablijaoskond, päästekomando.

Linnale on omane suvituslinnalik madal hoonestus, mis vaheldub metsatukkadega. Tähtsaim äritänav on Valga maanteest raudteejaamani kulgev Kesk tänav. Peamine ujumiskoht on Verevi järv.

Elva linnavalitsuse hoone

Rahvastik

Elva elanike arv
1924 u. 1200
1934 1745
1959 4800
1970 6365
1979 6358
1989 6325
2000 6020
2003 5914

Elva elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0—14 15—64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 6325 1351 21 3963 63 1011 16
2000 6020 1187 20 3689 61 1144 19

Tööstus ja transport

Elva suurim ja edukaim ettevõte on autoklaaside tootmisega tegelev Saint-Gobain Glass Estonia SE (Äripäeva edetabelis 2009. aastal Tartumaa edukaim ettevõte, käive 749 miljonit ja kasum 101 miljonit krooni). Rõivatootmisega tegelevad osaühingud Ludvig Svensson Eesti ja Stenströms Skjortfabrik Eesti. Suurim kaubandusettevõte on Elva Tarbijate Ühistu.

Paljud linlased töötavad Tartus. Raudteejaam Tartu–Valga liinil. Jõhvi–Valga maanteelt hargnevad teed Randu, Puhja ja Otepääle.

Elva raudteejaam

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Linnas paiknevad Elva Gümnaasium (asutatud 1913 ministeeriumikoolina, keskkool aastast 1948; 2002/03. õa 1089, 2009/10. õa 816 õpilast, hõlmab ka Peedu algkooli ja Elva algkooli), kolm lasteaeda, muusikakool, linnaraamatukogu, huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, Tartumaa muuseum, Leopold Hanseni majamuuseum, koolituskeskus ja noortekeskus.

Tervishoid. Linnas on üldhaiglana tegutsev SA Elva Haigla, seal on ka hooldusraviosakond. Elvas tegutseb Eesti esimesi erahambakliinikuid – Maxilla Hambakliinik (AS Maxilla hambakliinikud on ka Tartus ja Tallinnas). Tegutseb vanurite päevakeskus. Riiklik hoolekandeasutus on Elva Väikelastekodu.

Kultuur ja sport. Ilmub nädalaleht Elva Postipoiss. Agaralt tegeldakse spordiga, traditsioonilised alad on jalgratta- ja laskesport (linna kagupiiril on lasketiir), laskesuusatamine ning kahevõistlus. Elvas on valgustatud jooksu- ja suusarada, Peedu kergliiklustee (2 km) ja Väike Väerada (3 km). Tegutseb Elva Matkakeskus.

Usuelu. Tegutsevad luteri (kirik valmis enne I maailmasõda, sisetööd lõpetati 1920, kirikust pidi saama Tartu saksa Jaani koguduse abikirik Elva sakslastest suvitajate jaoks, hiljem kujunes kohalikest elanikest iseseisev kogudus) ja baptistide kogudus.

Elva gümnaasium (1.-6. klassi hoone)

Elva raamatukogu

Elva kirik

Loodus

Arbi järv, vastaskaldal on Elva laululava

Linn paikneb järverikkal vahelduva pinnamoega alal (linnas ja selle lähikonnas on Verevi, Arbi, Linajärv, Jaanijärv ja Vaikne järv), seal hargnevad Elva ja Kavilda ehk Soova ürgorg. Elva põhjaosas on valdav metsane mõhnastik, lõunas lainjas männimetsane liivik. Elva jääb Elva jõe hoiuala ja Elva-Peedu metsapargi (180,1 ha) piiresse. Elva kaguosas on Elva-Vitipalu maastikukaitseala ja Elva kalmistu. Peedust põhjas asub Vapramägi (Vapramäe kaitseala) ning linna piiril Elva jõe põhjakaldal Kerikmägi (Kalevipoja sängi tüüpi muinaslinnus, oli kasutusel I aastatuhande II poolel).

Arbi mänd on Elva sümbol

Arbimäel kasvav looduskaitsealune mänd (ümbermõõt 3,81 m ja kõrgus 11 m) on Elva sümbol. Looduse üksikobjektidest on kaitse all veel Kaarli mänd (1937. aastal kaitse alla võetud kolmest männist ainus allesjäänu; ümbermõõt 3,39 m ja kõrgus 13 m), 2 Kullese mändi (huvitava võraga puud; ümbermõõt vastavalt 2,26 m ja 2,24 m), Mesikäpa ehk Ilumänd (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 3,52 m ja kõrgus 14 m, laiuv võra algab juba 2 m kõrguselt) ja Peetri mänd (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 3,2 m ja kõrgus 11,5 m). Huviväärsed on Peedu ja Nuti vesiveski (teateid 17. sajandist, säilinud 19.  sajandi hooned).

Ajalugu

Kunagises professor Afanasjevi suvekodus on nüüd Elva väikelastekodu

Linna nimi seostub Elva jõega, selle nimi omakorda Hellenurmest kagus asunud Elva külaga (aastast 1977 osa Räbi külast). Elva nüüdisala vanimaid asustusmälestisi on Peedu Kerikmägi. Arbi mäel oli keskajal Tiesenhausenitele kuuluv väike mõis, teateid selle kohta on aastast 1495 (die Hofstätte zur Hohenheide, ka Harpenland). Hiljem jaotus ala Uderna, Meeri ja Konguta mõisa vahel. 1790. aastaist on teateid Narva–Tartu–Riia maanteel olnud Uderna postijaama kohta, selle lähedal avati 1889 Elva raudteejaam. Järgmistel kümnenditel ehitasid mõisnikud raudteejaama lähikonda rohkesti suvilaid, krunte omandasid käsitöölised ja väikekaupmehed. Tartu lähedus (27 km) ja männimetsa- ja järvemaastik on muutnud Elva Tartu eeslinnaks ja suvituskohaks. Tekkinud alevik sai 1923 alevi ja 1938 linna õigused. 1950–62 oli Elva samanimelise rajooni keskus.

Elva liivarand (1930. aastatel)

Elva 1908. aastal

Verevi järve ujula

Elvaga seotud tuntud isikuid

Elvas on elanud Eesti kirjanikud Aino Kallas, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, Jim Ollinovski ja elab Ain Kaalep, samuti näitleja Leopold Hansen, keeleteadlane Johannes Silvet ja kunstnik Eduard Kutsar. Elvas elab ka kirjandusteadlane Karl Muru, sealt on pärit laulja Kerli Kõiv.

Endises restoran-võõrastemajas Elva armastas suviti puhata Aino Kallas

Hugo Raudsepa mälestusmärk

Selles Kärneri tänava majas on elanud aastail 1944–1970 kunstnik Eduard Kutsar ja 1925–1940 sporditegelane Julius Kangur

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2011