Härm, Irina

Irina Härm (aastani 1987 Fomina; 14. VIII 1962 Karjala), tantsija, pedagoog-repetiitor, ballettmeister, koreograaf. Eesti Teatriliidu ja Eesti Balletiliidu liige (2008). Abielus Tiit Härmiga.

Lõpetas 1980 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Ilse Adusson ja Tiiu Randviir), õppis 1998–2000 Itaalias La Scalas ballettmeistriks (diplomeeritud 2000).

Tantsinud 1980–82 Vanemuises, 1982 Moskva Kammerballetis ja 1982–92 Estonias.

Elanud 19922001 Itaalias. Esinenud kontsertkavadega paljudes välisriikides, tantsinud külalisena Soomes Savonlinna festivalil (1991, 1992), Mariboris Sloveenia Rahvusteatris (1992), osalenud tantsuprojektides Itaalias, sealhulgas Carla Fracci trupis (199698).

Töötanud 1994–2001 klassikalise tantsu õpetajana Milano ja Rooma tantsukoolides (Teatro Carcano, Scuola Professionale Italiana Danza, Institute for Performing Artists). Olnud 2001–10 Estonia pedagoog-repetiitor ja ballettmeister, 2011–22 Tallinna Balletikooli klassikalise ja karaktertantsu õpetaja, 2013–22 ka praktikajuht, ning aastast 2022 Tallinna Muusika- ja Balletikooli balletiõpetaja.

Olnud Tiit Härmi assistent lavastuste loomisel („Giselle”, 1989 Göteborgi Ooperis; „Romeo ja Julia”, 1995 Sloveenia Rahvusteatris, 1998 Bordeaux’ Suures Teatris; „Luikede järv”, 2002; „Don Quijote”, 2007; „Boléro”, 2016; „Õhtused majad”, 2022, kõik Estonias; „Kameeliadaam”, 2011 Läti Rahvusooperis).

Olnud liikumisjuht ooperi „Aida” lavastuses Eestis (2004, Estonia, Malmö Ooperi- ja Muusikateater) ning Lõuna-Koreas (2006), lavastanud kontsertnumbreid Göteborgi Balletikoolile (2006, 2008) ja Tallinna Balletikoolile (2007, 2014, 2018, 2019).

Olnud Eesti Rahvusballeti rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis oli pühendatud Tiit Härmile, kunstiline juht koos Toomas Eduriga (2016).

Tunnustusi

  • grand prix ansambli esituse kategoorias Liepāja rahvusvahelisel balletifestivalil 2014 (Tallinna Balletikooliga)
  • Eesti Balletiliidu Anna Ekstoni nimeline stipendium 2020

Osi

  • Võõrasõde (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1979, diplomilavastus Estonias)
  • printsess Florina (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1980, diplomilavastus Estonias)
  • Myrtha ja kaks vili (Adami Giselle, 1972 Vanemuises, tantsis osi alates 1980)
  • mazurka solist (Chopiniana, 1974 Vanemuises, tantsis osa alates 1980)
  • Tivisa Henako (Põldmäe Sõnnitund, 1981)
  • Luik (Loomade karneval, Saint-Saënsi muusika, 1982 Vanemuises)
  • pas de trois’ solist, Suur luik, Väike Luik ja Mõrsja (Tšaikovski Luikede järv, 1981 Estonias, tantsis osi alates 1982)
  • Tütarlaps (Roosivaim, Weberi muusika, 1981 Estonias, tantsis osa alates 1983)
  • variatsioon (Glazunovi Raimonda, 1983)
  • Lootus (Denissovi Pihtimus, 1984)
  • Saarepiiga (Kapi Kalevite kange poega, 1986)
  • Quiteria sõbratar ja Düraadide käskijanna (Minkuse Don Quijote, 1986)
  • hiina tantsu ja rooside valsi solist (Tšaikovski Pähklipureja, 1987)
  • solist (Grand pas, Massenet’ muusika) ja Lucile Grahn (Pugni Pas de quatre, mõlemad 1981, „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, tantsis osi 1987 Estonia turneede kavas)
  • solist (Raveli La valse, 1987 Estonia turneede kavas)
  • Kalmuneiu (Tormise Eesti ballaadid, 1980 Estonias, tantsis osa alates 1988)
  • solist (Serenaad, Tšaikovski muusika, 1988)
  • Myrtha (Adami Giselle, 1988)
  • Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1990)
  • Gamzatti (Minkuse Bajadeer, 1991)
  • preili Julie (Rangströmi Preili Julie, 1991)
  • solist (Dohnányi Variatsioonid, 1991)
  • Giselle (Adami Giselle, 1991)

Kirjandus

  • Parimad lavanoored 1982/1983: [autasu esinemise eest ballettis „Paquita” ja „Luikede järv”]. – Sirp ja Vasar, 11. november 1983
  • S. Davlekamova. Kaks arvamust „Pihtimusest”. – Sirp ja Vasar, 4. jaanuar 1985
  • T. Härm. Seitsmekesi Argentinas. Intervjueerinud T. Vabrit-Barkauskas. – Sirp ja Vasar, 15. august 1986
  • Eesti ballett Ladina-Ameerikas. – Sirp ja Vasar, 12. august 1988
  • E. Erkina. Miks mitte veel kord „Romeost ja Juliast”. Intervjueerinud L. Leesi. – Reede, 2. märts 1990

Välislinke

Luik – Irina Fomina. „Loomade karneval”, Saint-Saënsi muusika (Vanemuine, 1982)

Lootus – Irina Fomina, Octave – Tiit Härm. Denissovi „Pihtimus” (Estonia, 1984)

Saarepiiga – Irina Fomina, Kalevipoeg – Tiit Härm. Kapi „Kalevite kange poega” (Estonia, 1986)

Julia – Irina Härm. Prokofjevi „Romeo ja Julia” (Estonia, 1990)

Preili Julie – Irina Härm. Rangströmi „Preili Julie” (Estonia, 1991)

Albert – Priit Kripson, Giselle – Irina Härm. Adami „Giselle” (Estonia, 1991)

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2017 (E. Värk), 2023