füüsal

Füüsali lehed, viljad ja õis

Harilik füüsal

füüsal (Physalis), ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond maavitsaliste sugukonnast; üle 100 liigi peamiselt troo­pikas ja lähistroopikas. Õied määrdunudvalged kuni erekollased; vili – paljuseemneline mari – asetseb tupplehtedest moodustunud paberjas põietaolises tupes.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab looduslikult harilik füüsal ehk juudikirss (P. alkekengi), keda viljel­dakse ka ilu- ja köögiviljataimena.

Ilutaimena kasvatatakse jaapani füüsalit (P. alkekengi var. franchetti), kes on mitmeaastane ja oma oranžpunaste laternataoliste õietuppedega väga dekoratiivne (kasutatakse palju lillekuivseadetes).

Köögiviljana kas­vatatavad kultuursordid on aretatud Lõuna-Ameerikast päri­nevatest liikidest. Neist sobivad parasvöötmes kas­vatamiseks tomatist külmakindlam mehhiko füüsal (P. ixocarpa), kelle 30–80-grammine vili on tomati vilja sarnane, ja maasikafüüsal (P. pubescens), kelle kuni 10-grammine vili on valminult magus, meenutab lõhnalt ja maitselt mets­maasikat. Marjakultuurina peamiselt Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas viljeldav peruu füüsal (P. peruviana) on eelmisest soojanõudlikum, Eestis avamaal kasvatamiseks ei sobi.

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Meensalu); muudetud 2011