Germaani keeled on indoeuroopa keelkonna keelterühm. Germaani keeli rühmitatakse harilikult ida-, põhja- (Skandinaavia) ja läänegermaani keelteks; tänapäeval kõneldavad germaani keeled jaotatakse enamasti põhja- ja läänerühmaks. Idarühma kuuluvad gooti, vandaali, burgundi, heruli ja mõni teine hääbunud keel; põhjarühma muinas- ja vanapõhja (umbes 800–1200) keel ning nende järglased islandi, fääri, norra, taani ja rootsi keel; läänerühma kuuluvad inglise, friisi, hollandi (ning flaami), afrikaani, alamsaksa, saksa ehk ülemsaksa ja juudi keel ehk jidiš ning iseseisvaks keeleks pidama hakatud saksa keele murre, peamiselt Luksemburgis kõneldav luksemburgi ehk letseburgi keel. Germaani keelte peamised iseärasused muude indoeuroopa keeltega võrreldes on nn esimene ehk germaani häälikunihe (saksa keeles Lautverschiebung), indoeuroopa vaba rõhu kandumine esimesele silbile ja omadussõnade kahesugune (tugev ja nõrk) käändumisviis. 

ENE 3, 1988; muudetud 2011