Keeleteaduse mõisted
Teekond
Kultuur ja sport
>
Keeled
>
Keeleteadus
Teadus ja tehnika
>
Humanitaarteadused
>
Keeleteadus
Seotud märksõnad
a-afr
a
•
abisõna
•
adaptatsioon
•
aeg (keeleteadus)
•
afiks
•
afrikaat
•
afrikanistika
ag-alf
aglutinatsioon (keeleteadus)
•
ahtushäälik
•
ainsus
•
akronüüm
•
aktiiv
•
aktsent
•
alfabeet
alg-ase
algkeel
•
algvõrre
•
alus (keeleteadus)
•
artikkel (keeleteadus)
•
arv (keeleteadus)
•
asehäälik
•
asesõna
asp-daa
aspekt
•
assimilatsioon (keeleteadus)
•
assürioloogia
•
astmevaheldus
•
atribuut
•
c (täht)
•
daativ
di-gra
diakriitiline märk
•
emakeel
•
germaani keeled
•
germanism
•
germanistika
•
grafeem
•
grammatika
h-juu
hieroglüüf
•
häälik
•
häälikkiri
•
häälikulugu
•
hüüdsõna
•
isik
•
j
•
juur (keeleteadus)
k-kir
kaashäälik
•
kaassõna
•
kaasus
•
keel
•
keelekorraldus
•
keelkond
•
kirjakeel
ko-kää
kohanimi
•
koinee
•
konditsionaal
•
kõneviis
•
käänamine
•
käändsõna
•
kääne
l-mur
laenamine (keeleteadus)
•
lihtlause
•
liide
•
morfoloogia (keeleteadus)
•
murrakud
•
murrakurühmad
•
murre
n-sub
normimine
•
olevik
•
paradigma (keeleteadus)
•
rahvuskeel
•
rannikumurre
•
rõhk (keeleteadus)
•
subjekt (keeleteadus)
•
substraat
•
substraat (keeleteadus)
sug-teh
sugu (keeleteadus)
•
sõna
•
sõnastik
•
tautoloogia
•
tegevusnimi
•
tegijanimi
•
tehissõna
tek-tin
tekstoloogia
•
teonimi
•
termin
•
terminoloogia
•
tesaurus
•
tilde
•
tingiv kõneviis
to-ä
toponüüm
•
tunnus (keeleteadus)
•
täht (keeleteadus)
•
tüvi (keeleteadus)
•
võrre
•
välde
•
ä
ü-ühi
ühiskeel