Happich, Karl

Karl Happich

Karl Julius Richard Happich [-ih] (18. IV 1863 Pootsiku mõis, Iisaku kihelkond – 9. VII 1923 Schömberg, Württemberg, maetud Tartusse), baltisaksa loomaarstiteadlane, bakterioloog ja hügieenik, veterinaariamagister (1892); aiandusarhitekti poeg. Lõpetas 1888 Tartu Veterinaariainstituudi, oli 1890–91 sama instituudi prosektor, aastast 1891 õppejõud (1905–18 professor) ja 1914–18 ühtlasi direktor, 1919–23 Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna professor ja dekaan. Asutas 1900 Tartu Veterinaariainstituudi bakterioloogiajaama juurde piimandusbakterioloogialabori, juhatas seda ja muutis selle 1907 iseseisvaks asutuseks. Laborist sai Venemaa piimanduskultuuri keskus, kus valmistati ja levitati hapukoorevõi tootmiseks bakterikultuuri, Happich korraldas seal 1900–14 peamiselt piimandustöötajaile hügieeni-, bakterioloogia- ja piimakeemiakursusi jms. Happichi algatusel kehtestati Tartus Euroopa esimene kohustuslik piima ja piimasaaduste kvaliteedi kontroll. Uuris esimesena vähkide lapihaiguse etioloogiat ja avastas neil ühe haigusetekitaja seene Oidium astaci (1899).

Mälestuskivi Pootsikul (1979).

Töid

  • Бактерии полезные и вредные в молочном хозяйстве (1902)
  • Лекции по бактериологии (31914)
  • Die Tierärztliche Hochschule zu Dorpat (1918)

Kirjandus

  • E. Ernits. Vähkide nakkushaiguste ja alammõõdu uurimisest Eestis XX sajandi alguseni. – Veterinaarmeditsiin '98, 1998, lk 21–29
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, lk 347–348

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (E. Ernits)