Martin Heidegger [haideger] (26. IX 1889 – 26. V 1976), saksa filosoof. Seadis uuele alusele ja ühendas fenomenoloogia, hermeneutika, elufilosoofia ja ontoloogia. Andis filosoofiale selle ajaloolises arengus uue mõtestuse („Olemine ja aeg”).

Oli 1923–28 Marburgi ja 1928–51 Freiburgi ülikooli professor. Søren Kierkegaard'i, Wilhelm Dilthey, Franz Brentano (1838–1917) jmt olemiskäsitusest lähtudes jõudis Heidegger vanakreeka mõtlemiselt ja eriti saksa klassikaliselt filosoofialt Edmund Husserli fenomenoloogia kaudu nn fundamentaalontoloogiasse („Sem und Zeit”, 1927) ning käändus seejärel („Vom Wesen der Wahrheit”, 1930, 1943) olemisajaloolisesse mõtlemisse („Nietzsche”, 2 kd, 1961). Heideggeri sõnastatud inimese eksistentsi hermeneutiline analüüs võimaldab pidada tema fundamentaalontoloogiat eksistentsialistlikuks fenomenoloogiaks või koguni eksistentsialismiks. Heidegger on suuresti mõjutanud 20. sajandi filosoofiat.

Töid eesti keeles

• Sissejuhatus metafüüsikasse. Tõlkinud ja järelsõna „Juhatus väljumaks metafüüsikast”: Ülo Matjus. Tartu, 1996, ²1999
• Filosoofilise hermeneutika klassikat / F. D. E. Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer. Tõlkinud Andrus Tool. Tartu, 1997
• Kunstiteose algupära. Tõlkinud ja järelsõna „Esteetika ületamisest”: Ülo Matjus. Tartu, 2002

Kirjandus eesti keeles

• Ü. Matjus. Kõrb kasvab. Ilmamaa, 2004 (sisaldab Ülo Matjuse artikleid Heideggerist)
• Martin Heidegger 1889-1976. – 21 maailmakuulsat mõtlejat. Tallinn, 2010

EE 3, 1988; VE, 2006