Gregor von Helmersen (venelastel Grigori Petrovitš; 11. X 1803 Kammeri mõis Kambja lähedal – 15. II 1885 Peterburi), baltisaksa geoloog, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik (1850; korrespondentliige 1844), Tartu (1878), Peterburi, Harkivi ja Kiievi ülikooli audoktor. Mõisniku poeg.

Õppis 1821–25 Tartu ülikoolis ja hiljem Peterburi mäeinstituudis, lõpetas viimase 1838 ning oli samast aastast seal professor ja 1865–72 direktor; aastast 1882 Vene Geoloogiakomitee (esimene) direktor. Võttis Venemaal, Soomes, Norras ja Rootsis osa ligi 30 uurimisreisist. Oli 1841 valminud Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi põhikoostaja. Tegi mitu uurimisreisi ka Eestis: uuris 1838–39 geoloogidest esimesena Eesti põlevkivi, käsitles Peipsi järve ja Läänemere ranniku geoloogilist kujunemist ja Eesti rändrahne (kirjeldas Hiiumaal Paluküla lähedal paiknevat kivikülvi, mida nüüd nimetatakse tema järgi Helmerseni kivikülviks; LK). 1879. aastal Loodusuurijate Seltsis peetud ettekandes rääkis esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla. Helmerseni Peipsi järve ja Läänemere ranniku looduslikku mõju ja arengut ning glatsiaalgeoloogiat käsitlevaid töid peetakse tema tööde seas silmapaistvaimateks. Oli rohkem kui 30 Vene ja välismaa teadusasutuse ja -seltsi auliige. Oli Vene Geograafiaseltsi asutajaid (1845).

Kirjandus

• Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977
• A. Raukas, H. Viiding. Akadeemik Gregor Helmersen ja tema osa Eesti geoloogias. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, IX. Tallinn, 1993

Välislink

• Gregor Helmersen Eesti Loodusuurijate Seltsi kodulehel

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (A. Raukas)