Vene Geograafiaselts

Vene Geograafiaselts (vene Русское Географическое Общество; 1850–1917 Keiserlik Vene Geograafiaselts, 1926–32 Riiklik Vene Geograafiaselts, 1932–38 Riiklik Vene NFSV Geograafiaselts, 1938–92 NSV Liidu Geograafiaselts), Venemaa vanimaid  teadusseltse, asutatud 1845 tsaar Nikolai I otsusega, admiral Friedrich Benjamin Lütke algatusel. Vahepealsetele suurtele poliitilistele vapustustele vaatamata on selts katkematult tegutsenud algselt kavandatud eesmärkidel.

1850–1917 juhtisid seda suurvürstid Konstantin Nikolajevitš (1845–92) ja Nikolai Mihhailovitš (1892–1917). Nõukogude ajal juhtisid seltsi riigi juhtivad loodusteadlased. Seltsi juhtimissüsteem on tänapäeval võrdlemisi keeruline. Seltsi president on Venemaa Föderatsiooni kaitseminister armeekindral Sergei Šoigu, tegevdirektor Artjom Manukjan. Hoolekogu (asutatud 2010, esimees asutamisest alates Vladimir Putin) 37 liikmest (2014) moodustavad enamuse Venemaa suurettevõtete juhid ja Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsiooni liikmed, tuntumad välisliikmed on Monaco prints Albert II ja BP peadirektor Dudley Robert Warren. Õpetatud nõukogu esimees on Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik, professor geograafiadoktor Nikolai Kasimov. Seltsil on umbes 13 000 liiget (2014). Seltsi alalised osakonnad on Venemaa Föderatsiooni kõigis 85 subjektis.

Õpetatud nõukogu ja presiidium asuvad Peterburis, 1908 ehitatud peahoones on muuseum, raamatukogu ja loenguruumid. 2013 valmis seltsi Moskva peahoone, kus asub tegevjuhtkond.

Seltsi asutajaliikmete hulgas oli mitu Eestiga seotud kõrgemat sõjaväelast ja õpetlast: tuntud meresõitjad-maadeavastajad admiralid Friedrich Benjamin Lütke, Adam Johann von Krusenstern ja Ferdinand von Wrangell, feldmarssal Friedrich von Berg, ja loodusuurijad Karl Ernst von Baer, Gregor von Helmersen ja Wilhelm Struve.

Seltsil on suuri teeneid vene ja rahvusvahelise geograafilise mõtte arendamises ning ulatuslike ekspeditsioonide korraldamises Kesk- ja Sise-Aasia, Kirde-Siberi, Arktika jt alade tundmaõppimiseks. Seltsi liikmeteks on olnud paljud tuntud maadeuurijad, mh Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski, Eduard von Toll, marssal Carl Gustav Mannerheim, admiral Aleksander Koltšak jt. Seltsi auliikmete hulgas on Venemaa tuntud loodusuurijate kõrval mitmed välisliikmed – Belgia kuningas Leopold II, Türgi sultan Abdul Hamid, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Iraani šahh Naser od-Din, Roald Amundsen, Fridtjof Nansen, Thor Heyerdahl jt.

Nüüdisajal tegeletakse geograafiaalase uurimise ning geograafiaalaste teadmiste levitamisega. Seltsil on üks maailma  suurimaid  geograafiaalaseid raamatukogusid. Peale riigi rahastasid tsaariajal seltsi tegevust mitmed rikkad kaupmehed ja töösturid, tänapäeval Venemaa suurettevõtted ja pangad.

Kirjandus

  • O. Kurs, L. Kongo. Tartu teadlased ja Vene Geograafiaselts. – Akadeemia 1996, 11

EE 10, 1999; muudetud 2014